"Siseinfo kasutamist raske tõestada"

Kui oluline probleem insaiderite puhul on front running? Insaiderite front running on kindlasti taunitav, karistatav ja lühinägelik tegevus. Turul ebavõrdsesse olukorda sattunud teised investorid kaotaksid usalduse börsi, konkreetse ettevõtte ja selle insaiderite suhtes. See aga vähendab võimalust kõigi investorite kapitali väärtuse kasvuks ja vähenenud kauplemine kahandab aktsiate likviidsust.

Kas olles nii mõne fondi juht kui ka mõne firma insaider, kehtib n-ö hea tava, millest kinni pidada? Üldiselt Eestis üritatakse sellisesse olukorda sattumist vältida. Näiteks kui kunagi sai Sven Kunsing ootamatult valitud Silvano nõukokku, taandas ta ennast nõukogust peatselt. Teoreetiliselt oleks võinud seetõttu tekkida huvide konflikte tema tööga SEB-i varahalduses ja ootamatuid küsimusi mõne SEB-i fondi juhuslikust tehingust keeluajal.

Mõne pikaajalise vaatega aktiivsem fondijuht võib kuulumist nõukokku muidugi üritada kasutada ka ettevõtte juhtkonna käitumise väärtust suurendavaks mõjutamiseks, nii et iseenesest see pole miskitpidi taunitav.

Kas Eestis tegutsedes olete front runninguga kokku puutunud ja kui ausaks/puhtaks Te üldse Eesti börsi hindate? Väga raske on kõrvaltvaatajal hinnata, kas mõni maakler või börsiettevõtte insaider sellega tegeleb või mitte. Ajalooliselt on mõned juhud kindlasti olemas, kus sellisest tegevusest on olnud märke ja ka Finantsinspektsioon on pidanud selliseid asju uurima.

Eesti kontekstis ma seda väga levinuks ei pea. Sellealane regulatsioon on nii õigusaktides kui finantsasutuste siseselt rangelt paigas. Omaette küsimus on Eestis see, kas järelevalve suudab alati kõigist olukordadest selle kuritarvituse välja lugeda.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California