Front running?

 Just see sama KJK Fund, mis on registreeritud Luksemburgis ja mida juhib Soomest sealne fondijuht Lauri Kustaa Äimä, ja Äimä ise olid augustis konkurentsitult kõige aktiivsemad insaiderid Tallinnas. Olgu siin näiteks toodud 9. august, kui läbi fondi ja talle kuuluva firma Kaima Capital Eesti OÜ tegi Äimä ühe päevaga 43 tehingut.

Ja just oma tehingute tekitas Äimä enda ümber kahtluse, et kõigepealt endale ja seejärel fondile ühe ja sama firma aktsiaid ostes võis investor ja fondijuht seadust rikkuda, tegeledes n-ö front runninguga (antud juhul olukord, kus fondijuht ostab esmalt endale isiklikult aktsiaid ja seejärel üritab fondile ostes aktsia hinda tõsta).

Finantsinspektsiooni andmetel ostis Äimä 17. augusti hommikul kell 9.06 kõigepealt Kaima Capitalile 20 000 aktsiat hinnaga 0,78 eurot ning 16 minutit hiljem ostis juba KJK Fundile 140 633 aktsiat sama hinnaga. Kaks päeva hiljem ostis Äimä fondile veel täiendavalt 4054 aktsiat hinnaga 0,72 eurot. Sama asi toimus ka Tallinki aktsiatega 9. augustil, kui vaheldumisi enda firmale ja fondile soetas Äimä vastavalt 25 000 ja 174 500 aktsiat.

Trigon Capitali varahalduse juht Heiti Riisberg usub, et antud juhul ei pruugi tegu olla otseselt seaduse rikkumisega. „Tegu võib olla plokktehinguga, kus näiteks müüki tuli miljon aktsiat, 950 000 võttis ta fondi ja 50 000 endale. Tihti ületab börsil pakkumine nõudlust ja suurest pakist fondile võttes võtad ka endale osa. Iseenesest see ei pruugi olla vale ja seal ei pruugi olla front runnimist,“ arvas Riisberg.

„Kui ta front runnides just neid aktsiaid ei võta, siis olles ise näiteks Äimä fondis investor, siis ma pigem suhtun sellesse positiivselt, et ta võtab endale samu aktsiaid, mida ta ka fondi võtab,“ lisas Riisberg. „Kui ta võtab sama plokiga, ostab samadel tingimustel ja maht oli suurem kui ta võtta sai, siis tundub see igati OK olevat.“ Riisberg lisas veel, et kui Äimä oleks tõesti front runnimisega tegelenud, oleks tal ammu Finantsinspektsioon kallal olnud.

Äimä ise lükkab samuti kõik front runnimise kahtlused ümber. „Tegime tehinguid mitmetel päevadel nii Tallinki kui Premia aktsiatega fondi ja minu firma nimel. Tehingute eest hoolitses väline maakler, kes enda äranägemise järgi viis tehinguid läbi vastavalt saadaval olevatele plokkidele,“ selgitas Äimä ja lisas, et kõik sai tehtud 100% vastavalt regulatsioonidele.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius jääb antud teemat kommenteerides kidakeelseks. „Meil on vastavad inimesed tööl, kes iga päev kontrollivad neid asju. Selle konkreetse juhtumi puhul ei ole põhjust rohkem kommentaare jagada,“ ütles Aleksius.

Enda fondi puhul jääb front runnimise vältimise praktikaid kommenteerides Äimä kidakeelseks, öeldes vaid, et need ei ole avalikud ja järgitakse rahvusvahelist head praktikat. Kuid Riisberg on valmis tagamaid veidi avama ja selgitama, millised reeglid kehtivad Trigonis.

„Ühelgi hetkel ei tohi toimuda vastassuunalisi tehinguid ehk fond ostab ja juht müüb või vastupidi. Kui on soov samasuunalisi tehinguid teha, siis fond alati ostab enne ja kui fond on enda ostud lõpetanud, siis võib fondijuht osta. Sama järjekord on ka müügi korral. Selle mõte on selles, et isegi teoreetiliselt ei tekiks fondijuhil süüd ja fond oleks eelisseisus,“ selgitas Riisberg. Tema sõnul vaadatakse enne portfelli positsioonid üle ja siis alles võib töötaja loa saada soovitud tehingute tegemiseks.

„Arvan, et see front runnimise aeg on Eestis ümber saanud. Selliste olukordade vältimiseks saab firma töölepingut sõlmides piirata töötaja õigusi teha tehinguid,“ ütles Riisberg ja lisas, et alati on risk, et mõni töötaja teeb tehinguid näiteks tädi kaudu, aga lähtuma peab tervest mõistusest.

Seega jääb iga inimese enda otsustada, kas Äimä tegu väärib maha laitmist isegi olukorras, kus seadus talle otseselt midagi ette ei heida või võivad fondi investorid olla Äimäga rahul, kuna ta näitas üles usku fondi investeeringutesse mitte ainult sõnadega, vaid panustades enda isiklikku raha.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California