Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka abipakett Saksa kõrgeima kohtu ees

07. september 2011, 07:35

Täna hommikul langetab Saksamaa konstitutsioonikohus otsuse, kas Kreeka ning euroala teiste võlakriisis riikide abistamisel on Angela Merkeli valitsus rikkunud Saksamaa põhiseadust ning Euroopa Liidu lepinguid.

Kuna otsus puudutab euroala ühiseid abimehhanisme, on see oluline kõigile euroala riikidele ning üks selle nädala sündmusi, mida turud on ärevusega oodanud.
Otsuse eel on juriidilised eksperdid avaldanud arvamust, et ilmselt päris ära kohus Saksamaa osalemist euroala riikide abistamisel ei keela. See oleks eurole laastav. Küll aga on tõenäoline, et kohus annab edaspidi Saksamaa parlamendile suuremad volitused abimeetmetes kaasa rääkida. Samuti võidakse maha märkida uued punased jooned, mis piiravad näiteks euroala ühiste võlakirjade kasutuselevõttu.

Kõik kokku riskib euroala keerulise abisüsteemi veelgi keerulisemaks muuta, takerdada liikumist eelarveliidu suunas ning - nagu kardab Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble - pärssida võimalusi abimeetmete kiireks rakendamiseks.
Kohtuprotsessi algatajate seas on CDU Baieri sõsarparteisse kuuluv poliitik Peter Gauweiler ning viis euroskeptikust akadeemikut, kes on varemgi kohtus vaidlustanud nii Maastrichti kui ka Lissaboni lepingu ning 1998. aastal euro käibelevõtmise.

Täna oodatakse kohtu otsust selle kohta, kas osalemisega eelmise aasta kevadel Kreekale eraldatud 110 miljardi euro suuruses abipaketis ning euroala päästefondi EFSF loomises on Merkeli valitsus rikkunud sakslaste põhiseaduslikke õigusi ning ELi lepinguid.
„Sellega on rikutud Euroopa lepingute põhilisi sätteid ning rahaliidu alusprintsiipe – nimelt keeldu osaleda teiste riikide kohustuste kandmisel,“ väitis üks hagi esitanud akadeemikutest Karl Schachtschneider tänavu juulis kohtuasjas toimunud kuulamisel.
Agentuur Reuters vahendas, et esmaspäeval toimunud pressikonverentsil kordasid akadeemikud oma seisukohta, et praegusel kujul rahaliit püsima ei jää.
Euro „saaks edasi toimida vaid juhul, kui see piirduks maksimaalselt seitsme tugeva riigiga,“ ütles professor Wilhelm Nölling.

Teine hageja, Joachim Starbatty ütles, et vaid euroalalt lahkudes suudavad Kreeka ning teised suurtes võlgades euroala riigid oma konkurentsivõime taastada. Vastasel juhul terendab euro kollaps. „Kaks aastat võib see kõik veel jätkuda, kuid siis on mäng läbi,“ ütles Starbatty, kes samuti peab õigeks tugevate riikide valuutaliidu loomist.
Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus tuleb ajal, mil Saksamaa sisepoliitikas käib terav debatt euroala kriisimeetmete üle. Ootamatult jõuliselt on sekkunud isegi president Christian Wulff, seades küsimärgi alla Euroopa Keskpanga võlakirjaostude seaduslikkuse.
29. septembril peab Saksa parlament otsustama, kas kiita heaks euroala liidrite juulikuise tippkohtumise otsused - sealhulgas EFSFi laenuvõime suurendamine 250 miljardilt eurolt 440 mld eurole ning fondile uute volituste andmine. Merkeli koalitsioonis valitsevad selles osas teravad erimeelsused ning esmaspäevane n-ö proovihääletus näitas, et parlamendis enamuse saavutamiseks võib kantsler vajada opositsiooni abi. Kui Merkel kaotab koalitsiooni toetuse, võib järgmiseks sammuks olla usaldushääletus ajal, mil võimuparteide toetus jääb opositsioonile alla.

Asja muudaks, kui Saksamaa parlament saaks suurema voli euroala abimehhanismide kasutamisel kaasa rääkida Vabade Demokraatide ja CDU parlamendisaadikud on juba koostamas vastavat eelnõu. Enne tahetakse aga ära oodata konstitutsioonikohtu otsus, mis tõenäoliselt näeb samuti ette parlamendi suurema kaasamise. Ehk siis hääletuse enne iga suuremat väljamakset EFSFi vahenditest.
„See on kindlasti hea, kui euroala kriisihaldusesse lisandub parlamentaarset demokraatiat,“ nentis Briti ettevõtjate rahastatud Brüsseli uurimisfirma Open Europe tänase kohtuotsuse tähtsust hinnates. „Samas kitsendab see kriisi ajal euroala liidrite manööverdamisruumi, mis võib turgudele ebakindlust lisada.“

tasub teada
Saksa konstitutsioonikohtu otsus ei ole ainus takistus, mis on viivitanud Kreeka uue abipaketi ja EFSFi uute volituste käikulaskmist ja turgudele ebakindlust lisanud. Eile jätkusid vaidlused Soome nõutud tagatiste üle Kreeka abilaenule - Berliinis kohtusid Soome, Hollandi ja Saksamaa rahandusministrid. Slovakkia parlamendi spiiker Richard Sulik lubab uute kriisimeetmetmete kinnitamist Slovakkia parlamendis viivitada nii kaua kui võimalik. Lisaks teatas Eurostat eile euroala teise kvartali SKP numbrid, millega vähenesid väljavaated, et hädas riikidele võiks kriisi ületamisel kergendust tulla majanduse kasvust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. September 2011, 07:35
Otsi:

Ava täpsem otsing