Mis tuleb 2012?

Silvia Kruusmaa 07. september 2011, 13:57

Loe rahandusministeeriumi värsket majandusprognoosi 2012. aasta kohta.

"Üldisel taustal paistab Eesti majanduse olukord välja väga hea, kuid heitlikud välismõjud ei luba oodata enamat kui tagasihoidlikku kasvu, kasinat riigieelarvet ning ebakindlust prognooside täpsuse suhtes," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Majanduskasvu veab endiselt eksport, kuid oodatust suurem on olnud ka sisenõudluse, eelkõige tarbimise ja investeerimise kasv. Viimastel kuudel on maailmamajanduse kasvuväljavaated suurenenud ebakindluse tulemusena halvenenud, mistõttu on järgmisel aastal oodata nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvutempo aeglustumist, teatas rahandusministeerium.

Arvestatav risk era- ja avaliku sektori tuluprognoosidele on määramatus arenevate riikide ja eelkõige Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvus. Lähemad kuud peaksid näitama, kuidas praegused sündmused nende majandusaktiivsust mõjutavad ning milliseks kujuneb tagasilöök eraisikute ja ettevõtete tarbimiskindlusele.

Ministeeriumi prognoosi kohaselt tõusevad hinnad sellel aastal 4,9 protsenti, millest ligi poole moodustab toit. Järgmisel aastal on oodata toorainete maailmaturuhindade stabiliseerumist ning seeläbi inflatsiooni pidurdumist 2,8 protsendini. Seda soodustab ka suurriikide majanduste kasvuväljavaadete halvenemisest ja ebakindluse suurenemisest tingitud nõudluse tagasihoidlikum kasv.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi peaks järgmisel aastal pensionid kasvama 4,4% võrra. Samuti taastuvad järgmisel aastal II samba maksed.

Majanduse kasvutempo kiirenedes ja töömahtude suurenedes on ettevõtetel tekkinud üha suurem vajadus lisatööjõu järele. Sellel aastal on oodata hõivatute arvu suurenemist eelmise aastaga võrreldes kokku ligi 33 tuhande inimese ehk 5,8 protsendi võrra, järgmisel aastal ulatub hõivatute kasv 1 protsendini. Töötuse määr langeb 2011. aastal 12,3 protsendini ning 2012. aastal 11,2 protsendini. Prognoosiperioodi lõpuks ehk 2015. aasta lõpuks alaneb tööpuuduse määr alla 8 protsendi.

Prognoosi järgi on valitsussektori eelarve sellel aastal ülejäägis 0,2 protsendiga SKPst. Eelarvepositsioon paraneb võrreldes eelmise aastaga tänu maksulaekumiste suurenemisele ning sotsiaalkindlustusfondide eelarve ülejäägile. Järgmise aasta prognoositav eelarvepuudujääk on 2,1 protsenti SKPst. Peamiseks puudujäägi põhjustajaks on kvoodimüügist tulenev investeeringute kasv ning kogumispensioni maksete taastamine täies mahus.

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. September 2011, 13:24
Otsi:

Ava täpsem otsing