Obama plaanib luua 300 miljardi eest töökohti

Nagu näitavad viimased arvamusküsitlused, on suur osa ameeriklasi juba kaotanud lootuse, et Obama tööpuuduse jälle kontrolli alla saab. President plaanib nõrka tööturgu turgutada investeeringutega infrastruktuuri, tulumaksukärbetega ja osariikidele töökohtade säilitamiseks makstavate otsetoetustega, vahendas uudistekanal CNN. Selleks vajalikud miljardid peavad tulema eelarvest muude väljaminekute arvel. Opositsioonis olevate vabariiklaste vastuseis sellele Obama plaanile on sama hästi kui kindel.

Vabariiklased peavad Obama plaane raharaiskamiseks. "On piisavalt palju teha ja töötajad on valmis," ütles Obama esmaspäeval 13 000 kuulaja ees General Motorsi parkimisplatsil Detroitis peetud kõnes. Vaja on ehitada uusi ja parandada vanu teid ja sildu ning raudteid, ehitada lennujaamu ja koole ning miljonid ehitajad on tööta. Obama andis mõista, et ta ei karda konflikti poliitiliste vastastega: "Me saame näha, kas vabariiklased suudavad Kongressis riiki parteile eelistada." Vabariiklased on seni töökohtade loomise eesmärgil ellu kutsutavad infrastruktuuriprojektid tagasi lükanud, pidades selliseid kulutusi raharaiskamiseks.

Obama vastuargument: "Näidake meile, mida teil pakkuda on. Washingtoni mängude aeg on läbi. Nüüd on aeg tegutseda." Obama on lubanud püsima jätta ka 6,2 protsendile kärbitud sotsiaalmaksu, mis vanale tasemele tagasi tõstetuna oleks 1. jaanuarist keskmiselt iga kodaniku taskust röövinud 1000 dollarit aastas. Maksukärpe säilimine aitaks luua uusi töökohti ja ameeriklastel peaks jääma rohkem raha tarbimiseks. Hirm töökoha kaotuse ees on teinud rahva kokkuhoidlikuks, riigi majandusest kaks kolmandikku moodustab aga eratarbimine. Erinevalt infrastruktuuriprojektidest on maksukärpe püsimisega tõenäoliselt nõus ka opositsioon.

Vabariiklased palusid Obamalt veel enne kõnet Kongressi ees kohtumist, et arutada kompromissivõimalusi töökohtade loomiseks. Vabariiklased väidavad, et nad ei ole infrastruktuuriprojektide vastu, kuid nad ei aktsepteeri uusi eelarvet koormavaid väljaminekuid.

Mõnes punktis on üksmeel olemas. Vabariiklaste arvates peaks valitsus vähendama riiklikke regulatsioone, alandama ettevõtlusmakse ja peatama alustatud seaduseelnõud näiteks keskkonnakaitse vallas. Samuti peaks valitsus kõrvaldama takistused seni külmutatud kaubandusleppelt.

"On oluline jätkata eriarvamuste üle diskuteerimist, kuid need ei tohi takistada meil tegutsemast neil aladel, kus üksmeel on olemas," ütles vabariiklasest parlamendispiiker John Boehner. "Me ei peaks suhtuma sellesse, et kas kõik või mitte midagi."

Analüütikud kirjutavad, et kui USA valitsevad parteid kokkuleppele ei jõua ning kompromissi konjunktuuri turgutamisel ja eelarve konsolideerimisel ei tule, kaob finantsturgudel viimnegi usaldusraas. Mida see tähendab, võis näha 2008. aastal pärast Lehman Brothersit ja võib praegu näha Kreeka puhul: investorid viivad oma raha mujale.

Või nagu kirjutas majandusajalehe Handelsblatt kommentaaris lehe USA korrespondent Rolf Benders, et olukord on nagu enne orkaani Irene. "Maailm ei tohi kaotada lootust, et see läheb suuremate kahjudeta mööda, kuid peaks samas võtma kasutusele ettevaatusabinõud juhuks, kui USA tõesti enda põhjustatud retsessiooni langeb," kirjutas Benders.

USA valitsus kärpis hiljuti kasvuprognoosi 1,7 protsendile, tulevaks aastaks ennustatakse 2,7 protsenti. Varem oli arvestatud 2,6- ja 3,6protsendilise kasvuga.

Autor: Katri Soe-Surén