Teadlased siirduvad tootjate teenistusse

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura on öelnud, et TAKid tegelevad uute tehnoloogiate arendamisega, kusjuures keskuses töötavad tippteadlased otsivad innovaatilisi lahendusi partnerettevõtetele olulistes valdkondades. TAKide tegevusega on liitunud üle saja ettevõtte.

Homme Cambride'is toimuvalt SIROCCO teaduskonverentsilt naasev TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja, professor ning OÜ Queretec enamusosanik Jaak Vilo tõdes, et TAKide ideoloogia on luua kontsentreeritud arenduskeskused, kus ettevõtted saaksid oma ühistele tehnoloogilistele probleemidele lahendusi. TAKid peavad tema hinnangul töötama välja tehnoloogiaid, mida saaks ettevõtetes kasutada ehk siis pärast tootmisse juurustamist turustada.

"TAKi edukaks toimimiseks on vaja kahte komponenti - ettevõtete poolt idee ja vajadus, teisalt meeskond, kes oleks rakendatav selle eesmärgi teostamise nimel," selgitas Vilo. "Ideaalis teevad teadlased oma valitud relevantsetel teemadel uurimistööd ja ettevõtjad leiavad nad selle kompetentsi järgi üles."

Igapäevases elus ei pruugi teooriad toimida. Vilo tunnistas, et praktikas on asi keerulisem. Enamik ettevõtete probleeme ei ole teadusliku teadmise puudumine, vaid näiteks valdkonna mittetundmine, nõrk insenerioskus, ideede puudus, turu puudumine ja madal investeerimisvõimekus.

"Peamiselt tekivad tõrked siis, kui ei osata küsimust õigesti sõnastada. Ettevõtted ei oska endale tihti teadvustada, milles on tegelik probleem ja milline on selle tehnoloogiline olemus, mida saab sõltumatult uurida ja lahendada," nentis ta. "Ka raha - näiteks EAS innovatsiooniosakud (4000 K) - ei ole piisavalt, et üldse midagi tegema hakata. Samas on ettevõtteid, kes tahavad selle 4000 K eest ülikoolilt n-ö valmistooteid."

ASi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus juhatuse liige Urmas Sannik kinnitas, et ettevõtetel on TAKide kaudu võimalik kasutada rakendusuuringute tulemusi tootearenduses.

"Ideaalis oleks nii, et teadusasutusel on operatiivselt olemas lahendused, mida ettevõte vajab. Piduriks selles protsessis võib olla teadlaste spetsialiseerumine kitsale probleemile," arutles Sannik.

OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus juhatuse liige Indrek Vainu märkis, et nn tehnoloogia TAKi eesmärk on firmade ning ülikooli teadurite koostöö kaudu firmade kompetentsi ja konkurentsivõime edendamine.

"Tarkvara TAK ootab ettevõttelt visiooni ning järjekindlat pühendumist. Me oleme vahelüli alusuuringute ja tootearenduse vahel ning tegeleme rakendusuuringutega, kus on mitmeid kõrge tehnoloogilise riskiga projekte," selgitas Vainu. "Eduka koostöö jaoks on oluline, et mõlemale poolele on tehnoloogiline risk mõistetav ning läbi ühise pingutuse liigutakse edasi."

Teadlased ootavad töösturitelt pühendumist. Vainu sõnul on koostöö ettevõttele kasulik siis, kui ta saab töötavaid demolahendusi, mida siis juba ise tooteks arendada ning seejärel edukalt eksportida. Teadlastele on kasulik tehtud tööst publikatsioone saada. Ideaalis on projektid sellised, kus ühelt poolt on vajalik kaasata teaduslikku kompetentsi keerukate probleemide lahendamiseks ning teisalt on antud lahenduse lõpptulemuse valmides olemas kliendid.

Näitena võib tuua OÜ Know IT Estonia juhitava pilditöötlusel põhineva tarkvara testimisplatvormi projekti. Selles projektis on ettevõttel konkreetne nägemus projekti tulemusest, paika on pandud hilisemad kommertsialiseerimise võimalused. Vainu kinnitas, et Know IT projekti on suudetud hästi mehitada, et see ka tulemust tooks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) arenduskeskuste programmi koordinaatori Harri Faimani sõnul on TAK-programmi üldine eesmärk ettevõtjate ja teadusasutuste strateegilise (st mitte ühekordse või lühiajalise) koostöö arendamine, mis peaks kaasa aitama ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõusule.

"Teadlased soovivad teha kõrgtasemel teadust ja kui sellel on ka praktiline rakendus ja konkreetsed "tarbijad" ettevõtete näol, siis on see oluline lisaboonus," tõdes Faiman. "Praktiliste probleemide lahendamine avab ka teadlastele uusi uurimisvaldkondi."

Tema hinnangul on kõik TAKid miinimumprogrammi täitnud.

Faiman lisas, et meil on suhteliselt vähe ettevõtteid, kel piisavalt raha, arendustöötajaid, kogemustega turundustöötajaid erinevatel eksporditurgudel jms, et edukalt rahvusvahelist äri ajada.

Ligi kümme aastat tagasi alguse saanud Eesti Biopanga loomise ideest on saanud hästitoimiv teadusasutus, kinnitas Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.

TÜ Eesti Geenivaramusse on kogutud ligi 52 000 geenidoonori tervise- ja sugupuuandmed, käivitunud on laiaulatuslik teadustöö ja andmete analüüs. Arvestades, et Eesti geenipangas on nüüd juba 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast, on see muljetavaldav tulemus, mida pole ette näidata enamikul Euroopa biopankadest.

Alliku sõnul peaks geenipanga praktiline väärtus tulevikus välja nägema nõnda, et geenipank integreeritakse e-tervise keskkonnaga, et näiteks perearstid saaksid hinnata oma patsientide pärilikke riske ning enne haiguse diagnoosimist saata neid täiendavatele uuringutele. Kõik see saaks toimuda siiski ainult juhul, kui patsient on oma geeniandmetele ligipääsemiseks jah-sõna andnud.

"Kindlasti aitaks geeniinfo olemasolu haigusi varasemas staadiumis avastada ja ravi tõhusamaks muuta," märkis Allik. Ta usub, et 2016. aastal võiks geeniinfo perearstide käsutusse jõuda.

Kogu geenipanga infotehnoloogilised lahendused on valmistanud Tartu Ülikooli professori Jaak Vilo suurosalusega kunagine ülikooli spin-off ettevõte OÜ Quretec, mis on spetsialiseerunud biotehnoloogia arendamisele.

Kaheksale TAKile eraldati nende asutamise ajal 88-120 miljonit krooni. Nad ei saanud seda korraga kätte, raha makstakse välja kuue aasta jooksul vastavalt tegelikele kuludele.

TAKid on olemuselt väikesed teadusasutused, kelle omapära on see, et nad tegutsevad suhteliselt kitsas, partnerettevõtete tegevusaladele vastavas teadusvaldkonnas ning tehtav uurimistöö on praktilise, rakendusliku iseloomuga.

Maalimas ei eksisteeri "isemajandavat teadust", välja arvatud ehk rahvusvaheliste suurkorporatsioonide uurimiskeskused. Kõik arenenud riigid toetavad ühel või teisel moel teadust. TAKid on vaid üks vormidest, mille kaudu toetatakse ettevõtete konkurentsivõimet tõstvaid rakendusuuringuid. Seega on toetamine sisse programmeeritud. Oluline on ühelt poolt välja selekteerida võimekamad konsortsiumid, teisalt stimuleerida suuremat omaosalust uurimistööde kulude katmisel (praegu 30-35%).

Omandivormi osas on TAKidele kehtestatud nõue, et nad peavad olema eraõiguslikud juriidilised isikud, kus üle poole omandist ja häältest peab kuuluma ettevõtluspartneritele. Riigil ega kohalikel omavalitsustel ei ole TAKides omandit.

Kontroll TAKide üle on alati osalevate ettevõtete käes. Nende raamide piires on osalevad ettevõtted ja ülikoolid saanud ise valida, milline konkreetne juriidilise isiku vorm neile enim sobib. Algselt kaaluti mitut varianti, praegu tegutsevad kõik TAKid kas aktsiaseltsi või osaühinguna.

ABB Grupp investeerib teadus- ja arendustegevusse igal aastal üle miljardi dollari. Selle alaga on kontsernis hõivatud 6000 inimest. Koostööd tehakse 70 ülikooliga, kaasa arvatud Tallinna Tehnikaülikool.

Tavaliselt tehakse koostööd rahvusvahelistes meeskondades, kus on esindatud nii ABB kui ka ülikoolide teadlased, ning intellektuaalomand on kaitstud lepingutega. Eestis oleme ette valmistamas põhjalikumat koostööd TTÜga.

ABB on Eestis 19 aasta jooksul kasvanud väiksest müügiorganisatsioonist suure ekspordiga tootmis- ja projektiüksuseks. On loogiline, et järgmine samm tehakse tootearenduse suunas. Eesti teadlaste kaasamine ABB arendustegevusse sõltub eelkõige kahest asjaolust: teadus- ja arendustegevuse laiendamisest Eestis ning TTÜ või TÜ tuumkompetentsist rääkida kaasa ABB-le olulistes valdkondades.

Ettevõtjad heidavad ette, et teadlased tahavad publitseerida. Aga see on ainus, mille järgi neile palka makstakse ja nende tööd hinnatakse. Erinevad eesmärgid tulenevad otseselt ettevõtete vajadusest teenida kasumit (leida turge), samas kui teadlaseks olemine nõuab rahvusvaheliselt aktiivset võrgustumist ja publitseerimist - sageli aladel, millega Eesti ettevõtetel pole (veel) vähimatki pistmist.

Teadus vajab reeglina mõtte- ja arendustööks pikemat suuna seadmist ja aega - valdkonda süvenemist, probleemi õiget sõnastamist ja sellest arusaamist, üliõpilaste värbamist. Ühelt teemalt teisele ei saa hüpata üleöö.

ASi Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus tegeleb nanotehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevusega partnerettevõtetele.

Meie ootame ettevõtetelt kannatlikkust, sest ülikoolid ja TAKid on üles ehitatud suuremahuliste, keeruliste ja pikaajaliste probleemide lahendamisele. See ootus on muidugi vastuolus ettevõtete ootustega, kes pigem soovivad tulemusi kiiresti ja väiksemas mahus.

Teiseks - oma tegevusvaldkonna ja turu head tundmist, sest probleemipüstitused peaksid olema võimalikult adekvaatsed. Samuti ootame ettevõtjatelt aktiivsust tulemuste rakendamisel, sest üldiselt on teadmine, et sinu tegevus on kellelegi kasulik, teadlastele väga tugev motivaator.

Üks suuremaid probleeme on olemasolevate spetsialistide ülekoormatus ühelt poolt ja probleemipüstituste "väiksus" teiselt poolt, mis muudab uute spetsialistide palkamise/koolitamise majanduslikult mõttetuks. Samuti hakkab formaalsetel mõõdikutel baseeruv teadlaste hindamissüsteem tekitama teravat ja ebatervet konkurentsi.

TAKide kõige suurem väärtus on selles, et nad panevad ettevõtted ja teadusasutused ühe laua taha istuma. Peamine magnet on ühisprojektide riigipoolne toetus, kuigi mitte alati. Mõnikord, kahjuks harva, on määrav ka sünergia otsimine.

Kui TAKid oma skoop'i tootearendusele ei laienda, siis ettevõtted tõmbuvad tagasi ja TAKidest saab teadusasutuste täiendav finatseerimisallikas. Ainult rakendusuuringutele fokuseerituna jääb ettevõtte huvi kaugeks. Eesmärk peab olema rakendusuuringute ja tootearenduse omavahelise interaktsiooni tugevndamine. See kiirendab ka uue toote valmimise protsessi.