Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

9/11 šokk senini tunda

Pärast kahte majanduslangust ja kahte karuturgu Ühendriikides viimase kümnendi jooksul ja nüüd paigal tammuvas majanduses, mis ähvardab samuti pöörduda langusse, mõtlevad investorid hoopis teistmoodi investeeringute riski ja võimalustesse, seda nii kodus kui ka välismaal.

Kuid siin tekib vastuolu, kus inimesed on sunnitud riski võtma. Esiteks, kui investorid on ärevad, siis säästjad on isegi rohkem. Praegu pensionil või pensionieani varsti jõudvad ameeriklased ei teeni mingit kasu lihtsalt raha hoidmisest, pigem nad isegi kaotavad seda. See sunnib neid aga võtma riske, et vähemalt mingitki tootlikkust oma portfellis näha.

"9/11 mõju seisnes selles, et hävitati Washingtonis igasugune fiskaalne distsipliin, millega föderaalne defitsiit kasvas enneolematul kiirusel, millele lisaks kasvas riigi osalemine majanduses ja välismissioonidel, kõik enesekaitse sildi all," ütles MarketWatchile Deutsche Banki endine aktsiainvesteeringute juht ja praegu oma nõustamisfirmat omav Ed Yardeni.

Ta lisas, et mitmeski mõttes õnnestus terroristidel tõugata Ameerikat tegema ebamõistlikke otsuseid seoses riigi finantsidega. "Tulemuseks on see, et kulla hind tõusis toonaselt 250 dollarilt untsi kohta praeguseks üle 1900 dollari Washingtoni meeletu kulutamise taustal," tõi Yardeni näite.

Härra Hävingu ehk tuntud staarinvestori Marc Faberi sõnul pole praegu küsimustki, et 10 aastat pärast 9/11 on terve USA finantstaristu oluliselt hullemas olukorras. "Tõusnud on majapidamiste võlad, kodulaenud, valitsuse defitsiit, töötus, kohustusi ei täideta ning elanikkond on kasvanud. USA on kõvasti hullemas olukorras kui enne 9/11," leidis Faber.

"Geopoliitika, mis ei pruugi küll iga investori peas kõige tähtsam olla, on muutunud tähtsamaks. USA sõjalised operatsioonid Iraagis, Afganistanis ja Pakistanis on selles regioonis ebastabiilsust hüppeliselt kasvatanud. Rääkimata faktist, et need missioonid on USA majandust koormanud vahemikus 1-2 triljonit dollarit," ütles Faber.

Sõjaliste operatsioonide tagajärjel dollar nõrgenes. Faberi arvates ei meeldi see kellelegi. "Ameeriklaste elustandard võrreldes teise riikide elanikega halveneb. Sõjapidamise asemel oleks võinud USA seda raha kulutada vananeva taristu korrastamiseks."

Terrorirünnaku suuremasse mõjusse, kui lihtsalt rahva seas hirmu külvamisse ja kahe suure pilvelõhkuja rammimisse usuvad ka teised turuosalised. Üks neist on Moody's Analyticsi peaökonomist Mark Zandi, kelle sõnul 9/11 mõju majandusele väga suur.

"Üks olulisi rünnaku mõjusid oli väga agressiivne monetaarpoliitika lõdvendamine läinud kümnendi alguses ja keskel, mis lõi eeldused kinnisvaramulli ja sellele järgnenud finantspaanika ning Suure majanduslanguse (Great Recession) tekkeks," ütles Zandi.

Ta lisas, et Föderaalreservi endine esimees Alan Greenspan poleks tema arvates nii agressiivset poliitikat ajanud, kui poleks 9/11 toimunud. "Inimesed olid tõesti ehmunud ega teadnud, mis edasi saab. Selles olukorras ma arvan, et Greenspan tundis vajadust olla agressiivne ja tallas gaasipedaali liiga tugevalt ja liiga kaua."

Julgeolek sõi investeeringuteks mõeldud raha. "Teine oluline makroökonoomiline mõju on olnud majanduse pikaajaline potentsiaal. Kui riik kulutab rahvuslikule julgeolekule aastas 150 miljardit dollarit, siis see raha ei lähe investeeringuteks. See on omakorda kurnanud majanduse pikaajalise kasvu väljavaateid," leidis Zandi.

Seega, vaadates tagasi 10 aasta eest toimunud sündmustele, on terroristid saavutanud ühe päevaga erakordselt palju. Raske on uskuda, et nad kõiki neid mõjusid suutsid ette planeerida. Kuid just sellest sündmusest võis alguse saada USA kui üliriigi allakäik.