Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Harry Tuul
- 8. september 2011 kell 21:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eestlane eelistab inimesele hingetut automaati ja robotit
Sel nädalal avalikustas uuringufirma TNS Emor teist korda tehtud Eesti kliendisõbralikemate ettevõtete võrdlusuuringu, kus esikümne moodustasid valdavalt pangad ja kütusefirmad.Pealtnäha väheütlev tulemus - inimestele meeldib see, mida nad iga päev kasutavad, ja mis siis? Aga nii mõnigi peatus ja mõtles hetkeks ning küsis, miks just nii?Järeldus võib olla pisut üllatav, kuid samas lihtne ja loogiline: Eesti inimene ei soovi, et teda teenindaks teine inimene, vaid eelistab suhelda automaadi või robotiga.Mitte teenindajad, vaid automaadid. Mida tähendab tänapäeval pangandus? Eks ikka sularahaautomaati, internetipanka ja kaardimakset. Ja kui need ei tööta, ollakse rohkem kui pahased. Vahetud tellerikülastused on pigem erakordne sündmus kui igapäevane toiming. Meenutage - millal ise seda viimati tegite? Või mitu korda aastas pangatöötajaga vahetult vestlete? Ning kui seda tegitegi, kas pole mulje hoopis teine kui internetipangas?Või kütusefirmad - suur osa müügist toimub ju automaattanklates. Tuled, maksad, tangid ja sõidad. Ei ühtegi inimest. Ei ühtegi pilku ega sõna. Vaid rahustav mootori mürin ja bensiinivool. Ilmselgelt mõnus.Kõrvutagem seda mõne poe külastusega, kus ebameeldiv kogemus on justkui vaikimisi sisse programmeeritud: parkimismure, ümbritsev müra, trügivad inimesed, kasvavad hinnad ja lõpuks ka need kassapidajad. See ei saagi ju olla meeldiv, kas pole?Millele see aga viitab? Vastust peitub ilmselt psühholoogias. On selge, et tegu on teatud sorti kollektiivse sotsialiseerumishäirega - kogukonna üks pool ei oska teenindada ja teine ei taha olla teenindatav.Ei saa välistada, et see viitab sügavamatele probleemidele. N-ö rahvuslikule eripärale. Ilmselt sarnastel põhjusel meeldivad eestlasele hajakülad, kus ühelt poolt on olemas üleaedne, kuid teiselt poolt asub ta ikka piisavalt kaugel, et ei peaks temaga iga päev suhtlema - piisab peanoogutusest või käeviipest. Tõsi, häda korral saab abigi. Just nagu automaadigagi.Eelneva valguses paneb imestama, et me hea sõbraga suheldud saame. Aga eks needki kokkusaamised on eestlase puhul täis kõnekaid pause.Võib-olla ei olegi see halb, küll aga pisut hirmutav. Sest suhtlemine on alati kahepoolne, suheldes automaadi või robotiga muutub kübeke inimesest tõenäoliselt sarnaseks - hingetuks.Võib-olla on tarvis sümptomite tagant uurida põhjuseid ning ehk leiaks abi ravistki? Aga teisalt, kas e-riigis saakski olla teisiti?- Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.