Esimese kvartali SKP kasvkorrigeeriti protsendi võrra üles

Täpsustatud andmetel kasvas SKP 2011. aasta II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8,4%, teatas statistikaamet. SKP kasv on arvutatud majanduse tegevusalade klassifikaatori uue versiooni EMTAK 2008 järgi.

Eelmise ehk I kvartaliga võrreldes kasvas II kvartali SKP sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 1,7%. Nii nagu aastavõrdluses, aeglustus SKP kasv ka kvartalivõrdluses. I kvartalis kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP eelmise kvartaliga võrreldes 3,1%.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,02 miljardit eurot. SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv, mis jätkus veidi aeglasemas tempos. II kvartalis oli aastakasv 33%, I kvartalis 47%. Selle tegevusala lisandväärtus suurenes peamiselt ekspordi toel.

Enim mõjutas töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine. Suure panuse SKP kasvu andis veel veonduse ja laonduse tegevusala, kus maismaatranspordi ning laondust ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtus kasvas kiiresti.

Märkimisväärne mõju SKP suurenemisele oli ka neto-tootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumise kiirel kasvul.

Enim pidurdas majanduskasvu kinnisvaraalase tegevuse, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

II kvartalis suurenes nii hõivatute kui ka töötatud tundide arv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Et SKP kasv oli töötatud tundide arvu kasvust mõnevõrra aeglasem, vähenes kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,7%.

Tootlikkus on arvutatud residendist tootmisüksuste ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. II kvartalis kasvasid tööjõu ühikukulud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,6%.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 8%. Sisenõudluse kasvu toetasid enim kapitali kogumahutus põhivarasse, varude ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 15% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemist mõjutas aga enim toitlustus-, majutus- ja transpordikulutuste suurenemine. Varud suurenesid peamiselt ettevõtete kaupade ja tooraine varude suurenemise tõttu.

II kvartalis välja- ja sisseveo kasv jätkus, kuid veidi aeglasemas tempos. Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 32%, sealhulgas kaupade eksport 41%. Kaupade ja teenuste import kasvas 31%, sealhulgas kaupade import 33%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete kiire sisse- ja väljaveo kasv. Kaupade eksporti toetas olulisel määral veel muude masinate ja seadmete väljavedu, importi aga puidu ja puittoodete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-st suurenes 6,3 protsendini. Veel I kvartalis oli see 1,3%.

Statistikaamet revideeris SKP aegrida alates 2002. aastast. Aegrida on arvutatud ümber uue tegevusalade ning toodete ja teenuste klassifikaatorite põhjal ning kahekordse deflateerimisega. Lisaks eelpoolnimetatud revisjonidele tõsteti aheldamise meetodil arvutatud SKP referentsaasta 2000. aastalt 2005. aastale.