Swedbank: eksport ja investeeringud hoidsid kiiret kasvu

Silvia Kruusmaa 08. september 2011, 12:22

Jõulise kasvu veduriks oli endiselt eksportiv töötlev tööstus, kuid ka investeeringute kasv kogub energeetika ja töötleva tööstuse eestvedamisel kiirust. Inimeste sissetulekud ei suuda sammu pidada toiduainete hinnaralliga ning tarbimine kasvab peamiselt püsikaupade arvelt, kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Madis Aben uut SKP numbrit.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas Statistikaameti täpsustatud andmeil teises kvartalis aastatagusega võrreldes 8,4% ning selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,7%. Jooksevhindades oli SKP maht aastatagusest 13% suurem.

Tootmise poole pealt vaadates panustas kasvu konkurentsitult enim töötlev tööstus, mille toodangust läheb ekspordiks juba üle 70%. Lisandväärtust loodi tööstuses kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid tööjõukulud kasvasid vaid 13%. "Seega õnnestus ettevõtetel toodangut suurendada paljuski tootmisvõimsuste parema kasutamise ning kasumlike investeeringute toel. Suurematest tegevusaladest toetasid kasvu veel laondus ja veondus ning ehitus, kus ka tööhõive kasvas keskmisest kiiremini. Väiksematest tegevusaladest jätkas juba esimeses kvartalis saavutatud kiiret kasvu majutus ja toitlustus, mis oli valdavalt seotud turismi elavnemisega," märkis Aben.

Loodud lisandväärtus jaguneb sissetulekute mõttes palgatuluks ja kapitalituluks ehk kasumiteks. Kui kriisi algul hakkasid kõigepealt kiiresti vähenema ettevõtete kasumid ja palgatulu veel püsis, siis praeguses taastumise faasis ületab kasumite kasv märgatavalt palgatulu kasvu. See on loomulik, kuna ettevõtetel on soov, vajadus ja võimalus taastada kasumlikkus ning lappida kriisiaastatel tekkinud eelarveauke. Kõigis sektorites kokku oli palgatulu kasv 7%, kuid kuna pensionid ja ülejäänud sotsiaaltoetused ei suurenenud, jäi elanike sissetulekute kasv sellest väiksemaks.

Eratarbimise kasvuks kujunes teises kvartalis 4%. See ületab mõnevõrra elanike reaalsissetulekute kasvu, kuna tarbijahinnad kasvasid samal ajal üle 5%. Sissetuletkutest kiirem tarbimise kasv võib tähendada kriisiaastatel hüppeliselt kasvanud säästmiskalduvuse vähenemist, aga ka ümbrikupalga osakaalu suurenemist. Võimalik on ka inimeste tarbimisharjumuste muutumine, ütles analüütik. Toidukaupade tarbimine on kiire hinnatõusu jätkumise tõttu endiselt madalseisus ning ei ole pärast olulist langust veel tõusule pööranud. See võib viidata asjaolule, et tarbimisvõime ja -julguse taastumine ei ole seni olnud kuigi laiapõhjaline.

Sisemaise nõudluse poole pealt toetasid kasvu veel ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse. Elanike eluasemeinvesteeringud kasvasid vaatamata väga madalale tasemele marginaalselt.

Suuri üllatusi teise kvartali statistika ei toonud, kuid suve teises pooles taas süvenenud eurotsooni riigivõlakriis ning järsult kasvanud närvilisus aktsiaturgudel on vähemalt lääne tarbijate ja investeerijate kindlustunnet oluliselt kõigutanud. Selle suurenenud ebakindluse mõju reaalsele majanduskäitumisele peaks selguma lähikuude statistikast.

"Statistikaamet on oluliselt korrigeerinud SKP aegridasid. Kuna meie viimane majandusprognoos on koostatud vanade aegridade põhjal, vajab see uuendatud andmete alusel ülevaatamist, kuna praegune prognoos on selgelt liialt konservatiivne," ütles Aben.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. September 2011, 12:22
Otsi:

Ava täpsem otsing