Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Toiduainetööstus: käive kasvab ainult tänu ekspordile

Birjo Must 09. september 2011, 00:00

"Eelmisel aastal läks hästi ja sel aastal läheb hästi. Kõik on jonksus!" rõõmustab Spratfil ASi juhatuse esimees Peeter Loim. See firma ekspordib üle 96% kalatoodangust Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidesse. Edu põhjus on juhi arvates asjaolu, et Euroopa turul pole tagasilangus tunnetatav - tarbimine pigem kasvavat.

Võrreldes 2010. aastaga on ettevõtte käive kasvanud umbes 40% ning samuti suurenevad kasuminumbrid. "Lähitulevikus laseme samas vaimus edasi. Praegu ei jaksa nii palju teha, kui tegema peaks," kinnitab Loim.

Spratfilis laiendatakse pidevalt tootmist ning sel aastal tuleb juhi hinnangul uutesse tootmisliinidesse veel 300 000-400 000 eurot investeerida. Lisaks on viimase 12 kuuga juurde värvatud paarkümmend töölist ning nüüdseks on neid firma palgal juba 196.

Üldiselt Eesti toiduainetööstuse hetkeolukorrale Loim hinnangut anda ei osanud. "Kes on siseturule orienteeritud, neil ilmselt nii hästi ei lähe," arvab ta.

Kõrged sisendihinnad kärbivad kasumit. Hiljuti esimese Balti piimatöösturina Vene piimatootjate ühendusse Sojuzmoloko astunud Tere ASi jaoks on eksport oluline stabiilsuse tagaja.

"Ainult koduturul tegutsedes peaksime sulgema kaks tootmisüksust, koondama 400 töötajat ja ütlema üles ligikaudu 7000 tonni toorpiima kuus," kirjeldab olukorda Tere juhataja asetäitja Ülo Kivine. Vaid siseturul tegutsedes kaotaks firma olulisel määral efektiivsuses, mis avalduks lõpuks tarbijate jaoks negatiivsetes hindades, arvab ta.

Piimatootja ootab ekspordi kasvu Vene suunal just sügisel-talvel, sest idapiiri taga kasvavat nõudlus just siis.

Ettevõte on Kivise kinnitusel 2011. aasta kuuel esimesel kuul parandanud käivet nii sise- kui ka eksporditurgudel kokku 5%. Seoses peamise sisendi, toorpiima hindade kasvuga on see aga negatiivselt mõjunud kasumile. "Peamiste mahukaupade madal hinnatase eksporditurgudel on meid viimastel kuudel sundinud üle vaatama ka sisendhindasid," lausub ta.

Eksport katab kulusid. Kõrgete sisendhindade üle kurdab ka Nõo Lihatööstuse juhatuse esimees Toomas Kruustük. "Üldiselt läheb meil üsna kehvasti, sest alates jaanuarist on kõik sisendite hinnad tõusnud, kuid väljamüügihinda pole me paraku tõsta saanud," räägib Kruustük. Lisaks teeb olukorra keerulisemaks ka tihe konkurents.

Nii kodumaisel turul tegutsev kui ka Lätti, Leetu ja Venemaale lihatooteid müüv Nõo Lihatööstus on sel aastal käivet kasvatanud vaid tänu ekspordile.

"Oleme müügis 8-10% ees võrreldes mulluse mahuga. See on aga tehtud meie enda rasva arvel, kuid varsti rasva enam ei ole," räägib Kruustük.

Kuigi Eestis on müüginumbrid head, pole juhi sõnul siinsel turul võimalik hinda tõsta, sest hinnad on kaubanduse dikteerida. Välismaale on aga võimalik kaupa veidi kõrgema hinnaga müüa. Kui avastame sobiva turu, siis kindlasti püüame sinna müüa selleks, et katta kõrgeid kulusid, märgib ta.

Saaremaa põllumeeste piima töötlev Saaremaa Piimatööstus AS müüb kaupa peamiselt koduturule, Venemaale ja Soome eksporditakse vaid väike ülejääv osa.

"Eelkõige Venemaal, aga ka Eestis rahva ostujõud kahaneb, sest reaalpalk on juba kaua aega languses olnud. Seetõttu mingisugust elavnemist või tõusu pole," nentis tööstuse juht Andi Saagpakk.

Kuna turud pole aastaga paremaks läinud, siis tuleb Saagpaku väitel elada vastavalt võimalustele. "Kasumist ei tea me midagi, käive on umbes sama mis eelmisel aastal," räägib juht. 2010. aastal oli Saaremaa Piimatööstuse müügitulu 317 miljonit krooni (20 mln eurot), puhaskasum 4,7 miljonit krooni (0,3 mln eurot).

Saagpakk selgitab, et paremini ei saagi praegu minna, kuna piima hind on sama. Saaremaa on merega piiratud ning me ei käi väga väljastpoolt (toorpiima - toim) otsimas, lisab juht.

Sellegipoolest on Saaremaa Piimatööstus viimase 3-4 aastaga investeerinud uutesse seadmetesse umbes 10 miljonit eurot. Tänavu saadi juustupiima esmase töötlemise liini ning või tootmis- ja pakendusliini ostmiseks ka PRIA-lt 588 390 eurot toetust. Saagpaku kinnitusel osa neist liinidest juba töötab ning aasta lõpuks saab viimased plaanid täidetud. "Ütleme nii, et pärast seda pole tarvis väga suuri investeeringuid teha," lausub ta.

Kiiret kasvu ei loodeta. Kruustüki hinnangul on selle aasta lõpp veel kõigile väga keeruline, järgmise aasta teisest kvartalist olevat aga loota paremat aega. Kiiremat taastumist tema arvates oodata siiski pole.

Ka Saagpakk loodab, et hinnakasv vähemalt pidurdub. "Meie pole selle aasta sees väljamüügihinda tõstnud. Praegune turg ei võimalda hinnatõusu ja sellist asja plaanis pole," ütleb Saagpakk, kelle sõnul tuleb praegu stabiilsuse poole püüelda.

Kuigi põldurid saavad tänavu hea saagi, tõotab suur osa toiduainetööstuse toormest ehk liha, piim ja munad sellele vaatamata taas kallineda.

Eestis kallinevad piima- ja teraviljatooted, ennustab maailmaturuhindade analüüsi põhjal Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja infotalituse juht Vevo Olevsoo. Teravilja kallinemine kergitavat omakorda mõnevõrra ka liha hinda. Ta lisab, et mullu oli hinnakasv märgatav, tänavu aga võis täheldada ainult hooajast tingitud vähest hinnalangust.

Ise hinnad ei kerki. Olevsoo seletab, et aasta alguse hinnaralli põhjustas teraviljapuudus maailmaturul, millest omakorda tulenes loomasööda nappus. Kokkuvõttes kallines kogu toidukaup. "Tuleb nõustuda väitega, et euro hinda ei tõsta. Seda tõstab kaupleja. Näiteks mullu juulis maksis kurgikilo 6 krooni, tänavu aga juba 1 euro," lisas ta.

Läti põllumajandustoetuste keskuse spetsialistid ennustavad, et sügisel kallinevad liha, munad, piimatooted ja kohv. Keskuse juhataja Inguna Gulbe sõnul on taimeõli maailmaturul kallinenud umbes 20%, teravili, kohv, või ja juust 10% ning liha ja piimapulber 5%. Vastavalt sellele reageerib ka meie turg.

Samaks jääb tema arvates vaid kakao, riisi ja suhkru hind ning Venemaa, Ukraina ja Valgevene hea saak peaks paigas hoidma ka juurvilja hinna.

Defitsiiti tekitavad pankrotid. Suurt hinnatõusu ei tohiks tulla, arvab aga toiduainetööstuse Uvic direktor Aleksandr Musarov. Tõepoolest, äsjane teraviljaikaldus tõi kaasa hinnaralli, kuid tänavu on viljasaak Venemaal väga hea ning sealne hind mõjutab kogu maailmaturgu märgatavalt, põhjendab ta.

"Minu tarnijad on isegi hindu langetanud. Kui tarnitakse sellise hinnaga, siis hinnatõusu ka ei tule. Lihaturg on inertsem ja taastub aeglasemalt, kuid aasta lõpuks defitsiit ilmselt kaob. Tõsi, hullem lugu on loomalihaga. Kuid hinnaralli võib aeglustuda. Meie küll ei kavatse sügisel oma hindu tõsta," kinnitab Musarov.

Talleggi kommertsdirektor Margus Venelaine väidab aga, et liha ja munade müügihind sõltub pigem nõudlusest ja pakkumisest, mitte sööda ja muu sisendkauba sisseostuhinnast. Tema sõnul on vilja hind püsinud väga kõrge juba mullu sügisest ning teravili on kana- ja seakasvatuses väga tähtis, kuid kuna lihatootmine on kahanenud, peaks langema ka vilja hind, sest loomakasvatajad on põhilised viljatarbijad.

"Kõrge teraviljahinna tõttu sattusid liha- ja munatootjad raskesse olukorda, kuna nõudlus pigem vähenes, aga pakkumine oli suur. Nüüd on mõni ettevõte läinud pankrotti, mõni aga tõmmanud tootmist koomale. Pakkumise vähenemine loob aga eelduse hinnatõusuks," selgitab Venelaine.

Paljud linnufarmid läksid kriisi ajal pankrotti ning nüüd ähvardab munade ületootmise asemel nende defitsiit, kinnitas ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

"Loomaliha kallines maailmaturul aastaga 13,5% ja piimatooted 30%, mis annab ka meil tunda. Kuid tootjate seas valitseb tihe konkurents, mis hoiab hindu vaos. 2010.-2011. aastal oli Lätis munade ületootmine - neid müüdi lausa kopikate eest. Eestiski müüdi neid Old Farmeri kaubamärgi all," lisas ta.

Rakvere ennustab hinnatõusu. Erinevalt Venelainest ennustab Rakvere Lihakombinaadi juhataja Anne Mere aga vilja ning sedakaudu ilmselt ka sealiha kallinemist. "Teraviljahinnad on maailmas väga muutlikud. Näiteks 2007. ja 2010. aastal kerkis teravilja hind kaks korda kallimaks kui eelmisel hooajal. Vilja hind tõuseb ka tänavu, nii et võib oodata ka sealiha kallinemist. Lõpphind sõltub muidugi konkurentsist ning pakkumise ja nõudluse vahekorrast Euroopas," väitis ta.

Peale toorme hinna mõjutavad toiduainete hindu ka muud faktorid, mis vähendavad tootmise kasumlikkust ning võivad mõjutada ka toiduainetööstuse tootmismahtu kohalikul turul.

Saidafarm ASi kaasomanik Juhan Särgava märgib, et sõltume aina rohkem maailmaturust: impordime tehnikat, kütust jne. "Kõik kulud peab tasa teenima. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga peame täitma aina rohkem igasuguseid keskkonnakaitse-, ohutus- jmnõudeid. See kõik aga tähendab lisakulutusi," ütleb ta.

Samas on Lätis ja Leedus hinnad mõnevõrra madalamad. Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja infotalituse juhi Vevo Olevsoo arvates on see eelkõige seotud ELilt väljakaubeldud üleminekuperioodiga ning sellega, et nendes riikides pole põllumajandustootmine veel viidud vastavusse ELi nõuetega. Eestis olid tootjad aga sunnitud palju investeerima, et vastata Euroopa nõuetele.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul on teistes Baltimaades ka põllumajanduse eurotoetused suuremad: Lätis hektari kohta 185 ja Leedus 165 eurot, samas kui Eestis on see summa kõigest 152 eurot. Sestap on kas või toorpiimgi Eestis palju kallim kui Lätis-Leedus.

Olevsoo märkis, et energia hinnatõus on lisaks viimastel aastatel väetise ja taimekaitsevahendite hinna ligi kahekordistanud. Särgava väitel avaldab elektri ja sooja kallinemine suuremat mõju hindadele alles 2012. aasta I kvartalis. "Arvestades, et näiteks soomlased doteerivad ka põllumajandusettevõtete kulutusi elektrienergiale, kaotavad meie tooted konkurentsivõimet," nendib Olevsoo.

Kuna loomakasvatuses moodustab elektrienergia märkimisväärse osa kuludest, siis mõjub elektri kallinemine Talleggi kommertsdirektori Margus Venelaise prognoosi järgi negatiivselt tootmise rentaablusele.

Hinna korrigeerimine piimatoodete turul tuleb tavaliselt sügisel.

Suvel piimatoodete tarbimine väheneb, aga lehmad lüpsavad rohkem, sügisel juhtub aga vastupidine, mistõttu piimapuudusest tuleneb ka sügisene hinnakorrigeerimine, selgitab Valio Eesti ASi tegevdirektor Kari Finska.

"Praegu on piimatootmises vaikne periood, pigem on oodata hinnalangust. Kui on selgunud uued eksporditingimused, saab teada ka meie tootjate edaspidised sammud," ütleb Saidafarm ASi kaasomanik Juhan Särgava.

"Kui ekspordiga teenib rohkem, kasutavad tootjad selle ära, mis põhjustab pakkumise vähenemist ja hindade kasvu kohalikul turul. Kui ekspordi osa kahaneb, kasvab pakkumine kohalikul turul, mis survestab ka hindu," kinnitab Finska.

Finska sõnul sõltub lõplik hind pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Kuna aga ei ole oodata rahva ostujõu kasvu, jääb ära ka järsk hinnatõus.

Toiduainetööstuse juhi Sirje Potisepa sõnul kallinesid toiduained aastaga 10,5%, samas kui inimeste sissetulek jäi samaks. "Võrreldes juuniga oli juulis 1% müügilangus," nendib ta.

Väga raske on sügisesi hinnakõikumisi kohaliku turu jaoks prognoosida. See sõltub Euroopa toiduekspordist kolmandatesse riikidesse. Hiina, India ja Venemaa tõttu on nõudlus kasvanud. Oma osa mängivad aga ka spekulandid. Baltimaade turul hoiab hindu kõrgel Euroopa riikide ekspordi kasv Aasiasse. Samas aga USA, Okeaania ja Ladina-Ameerika suurendavad importi Euroopasse ning see peaks hindu allapoole tooma. Hindu mõjutavad ka energiakandjate hinnad.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:00
Otsi:

Ava täpsem otsing