Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juuli eksport kasvas aastaga 34%

    Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas tänavu juulis Eesti kaupade eksport 34% ja import 38%, impordi kiirem kasv suurendas ka kaubavahetuse puudujääki mulluselt 35 miljonit eurolt 81 miljoni euroni, teatas statistikaamet. 

    Eestist eksporditi 2011. aasta juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Masinad ja seadmed moodustasid juulis Eesti koguekspordist 32% ja -impordist 31%.
    Kui möödunud aasta juulis moodustasid masinad ja seadmed Eesti kaubavahetusest ligi neljandiku, siis tänavu juulis juba kolmandiku. Masinate ja seadmete osatähtsus Eesti kaubavahetuses oli suurem viimati 2005. aasta oktoobris.
    Juulis eksporditi kõige rohkem masinaid ja seadmeid (32% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin, kütteõlid, elektrienergia (15%) ning metalle ja metalltooteid (9%). Oluliselt mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist masinate ja seadmete väljavedu, mis võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas ligi kaks korda (91%). Ekspordi kasvu mõjutas ka mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine (vastavalt 28% ja 24%). Veidi vähenes transpordivahendite väljavedu (3%).
    Juulis imporditi enim masinaid ja seadmeid (31% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (15%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Nii nagu ekspordi puhul, mõjutas ka Eesti koguimpordi suurenemist masinate ja seadmete sissevedu, mis võrreldes 2010. aasta sama kuuga kasvas ligi kaks korda (83%). Impordi kasvu taga olid ka mineraalsete toodete ja transpordivahendite sisseveo suurenemine (vastavalt 28% ja 49%).
    Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14%) ja Venemaa (12%). Nii Rootsi kui Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi ja USA-sse (vastavalt 72 ja 31 miljoni euro võrra).
    Kõige rohkem imporditi kaupu Rootsist ja Soomest (mõlema osatähtsus 13% Eesti koguimpordist) ja Saksamaalt (11%). Enim imporditi neist riikidest elektriseadmeid. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes sissevedu kõige rohkem Rootsist ja Leedust (vastavalt 54 ja 31 miljoni euro võrra).
    Juuniga võrreldes vähenes juulis kaupade eksport 2%, import aga veidi suurenes (1%). Eelmise kuuga võrreldes vähenes eksport juulis teist kuud järjest. Samuti näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks viimastel kuudel langustrendi. Eurostati andmetel on sama näitaja languses ka Eesti peamistes partnerriikides — Soomes ja Rootsis.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
S&P 500 ja Nasdaq jätkasid allamäge veeremist
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.