Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tugev kui viikingite valuuta

Fredy-Edwin Esse 12. september 2011, 00:00

Oleme juba aastaid kursis sellega, kuidas USAs Föderaalreserv trükib sadade miljardite dollarite eest raha juurde, muutes dollarit oluliselt odavamaks. Pole meile ka mingi üllatus, kuidas Euroopa on oma vastutustundetute liikmesriikide tõttu juba teist aastat tugevas võlakriisis, mis on eurole samuti väga tugeva märgi jätnud.

Augustis toimus Euroopas viimase kolme aasta suurim aktsiaturgude langus, mille tulemusel hakkasid investorid otsima kaitset aktsiate eest. Riski ei soovita volatiilsetel aegadel võtta ning parimate Euroopa aktsiafondide juhid on suurendanud enda positsioone rahas. Senini arvati, et see õige valuuta on Šveitsi frank, kuid läinud nädalal see hoiak muutus.

Ka frank vedas alt. Teisipäeval teatas Šveitsi keskpank (SNB), et kehtestab esimest korda viimase kolmekümne aasta jooksul frangile piirmäära, mis tõi kaasa rekordilise languse. Zürichis baseeruv pank ütles, et taotleb "olulist ja kestvat frangi nõrgenemist". "Pank ei talu enam euro-frangi vahetuskurssi alla 1,20 frangi ja on valmis ostma välisvaluutasid piiramatus koguses," seisis panga avalduses. Sellele avaldusele järgnenud minutitega kukkus Šveitsi frank euro vastu 10%, SNB poolt välja käidud piirmäärani 1,20 franki.

Kuid mis jääb siis investoritel üle? Lahenduseks peetakse Skandinaavia maade valuutasid. Pärast SNB pressiteadet on Norra kroon kallinenud euro vastu üle 2,5%, saavutades kaheksa ja poole aasta tipptaseme 7,4823 krooni tasemel. Sama ajaga on rootslaste valuuta kallinenud 2% jagu, kolme kuu tipptasemele 8,9420 kroonini euro vastu.

"See on varajane märk sellest, et investorid võivad teiste kindlate alternatiivsete valuutade puudumisel põgeneda Skandinaavia raha hoidma," ütles Financial Timesile Bank of Tokyo-Mitsubishi UFJ analüütik Lee Hardman. "Küll aga on mõlema riigi valuuta ees suurem kohalikest ametivõimudest tulenev risk, sest need on sarnaselt Šveitsiga suhteliselt avatud ja väikesed majandused."

Norra ja Rootsi kroonile panustavate investorite enesekindlust aitavad tõsta ka sealsete keskpankade sõnavõtud. Norges Bank ehk Norra keskpank küll tunnistab krooni kallinemist pärast SNB avaldusi ja lisab, et valuuta likviidsus on endiselt liiga madal, et pidada seda turvainvesteeringuks, ning lükkas ümber kõik spekulatsioonid, et pank võib järgida SNB eeskuju ja sekkuda valuutaturule. "Meie poliitika põhineb mittesekkumisel. See kehtib jätkuvalt," ütles Norges Banki juht Oysten Olsen.

Samal ajal üllatas Rootsi keskpank investoreid pärast korralist koosolekut, andes märku, et baasintressimäärasid tõenäoliselt tõstetakse enne aasta lõppu, mis on tugevas kontrastis võrreldes teiste arenenud riikide olukorraga.

Standard Banki analüütiku Steve Barrow' sõnul saab Norra kroonist suure tõenäosusega uus investorite turvavaluuta pärast Šveitsi keskpanga sõnu ning võttes arvesse, et Rootsi kroon on märksa tundlikum aktsiaturgudel ja maailma majanduses toimuva suhtes.

"See tundub loogilisena," ütles Barrow FT-le. "Norra rahaline seisukord on suurepärane, majandus toimib hästi, nende kroon ei liigu koos aktsiaturgudega ja seda ei ähvarda kiire monetaarne lõdvendamine."

Norra kroon jätkab kallinemist. Barrow lisas, et Norra kroon kallineks tõenäoliselt ka siis, kui Norges Bank väljendaks oma muret kallineva valuuta pärast. "Sõnadest kunagi ei piisanud Šveitsi frangi kallinemise peatamiseks ja me kahtleme, et krooniga kuidagi teistmoodi oleks. Praegu me prognoosime, et euro-krooni kurss tõuseb 7,00 kroonini euro vastu."

Euro käsi ei käi praegu tõepoolest just kõige paremini, sest reede keskpäeval liikus eurooplaste ühisvaluuta suurima nädalase kukkumise suunas pärast selle aasta maikuud.

Praegu paistab, et endised kindlad valuutad - dollar, euro ja jeen - on majanduslanguse ohu tõttu kaotanud oma domineeriva rolli.

Morgan Stanley ökonomistide sõnul võivad Euroopa Keskpank, Jaapani keskpank ning Föderaalreserv teatada koordineeritud monetaarsest lõdvendamisest, et võidelda nõrga majanduskasvuga.

Praegu paistab, et seni kuni USA, eurotsoon ja Jaapan oma võlgadega jändavad ja regioonide majandus ei kasva rahuldavas tempos, võib turvalist investeeringut otsiv investor vaadata Skandinaaviasse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:00
Otsi:

Ava täpsem otsing