Vaikelu maakondades

Uus Maa elamispindade tegevjuht Elari Tamm selgitas, et kinnisvaraturu tõus ja langus hakkavad pihta suurest linnast ning pragune kasv pole veel maakondadesse jõudnud. "Inerts on Tallinna suunas kaldu. Kõigepealt tuleb tõus siin ja siis jõuab maakondadesse, langusega oli täpselt samuti."

Maakonnakeskuste arenduste pidur on ehitushind. "Kui ehitushinnad edaspidigi tõusevad, lükkab see maakonnakeskuse arendusi edasi," ütles Tamm, kelle rehkenduste kohaselt on korteri ruutmeetri ehitushind umbes 700-800 euro juures, mida tasuks müüa alates 1000 eurost. "Aga ostjad jõuavad maakonnas maksta näiteks 500-600 eurot. Samas kõik sõltub väga palju, kui soodsalt saab arendaja maa kätte ja muust," lisas ta.

Tamme sõnul käib arendus vaid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Mujal maakonnakeskustes on turul vaid varem ehitatud uusi kortereid. "Väikelinnades ehitatakse ka paari korteritega maju ja eramuid, kuid tegu on marginaalsete mahtudega," lisas ta.

"Renoveeritavad ja rekonstrueeritavad hooned on projektid, kust ostuvõimelised saavad oma uue kodu kätte," lisas Tamm.

Tõnisson Kinnisvara Pärnu büroo juhataja Jüri Vahar ütles, et üht-teist uut on tekkimas. 2007.-2011. aastal valminud uusi kortereid on Pärnus ja lähiümbruses müügil 300 ringis.

Vahari sõnul sai vahepeal ladu nii-öelda täis ja arendajad taipasid, et ei ole rohkem mõtet ette toota. Kuid nüüd on taas ehitama hakatud. "Sellel aastal on valmimas Pärnu linnas 20-30 uut korterit. Suur-Jõe 43a ja Pärna 1a on üksikud näited," kommenteeris Vahar. "Järgmiseks aastaks on planeerimisel 50-100 uut korterit. Jätkatakse Suur-Jõe 43 ehitust. Uued arendused tulevad Õhtu põiku ja Aisa tänavale."

Buumi ajal valminud kortereid ei taheta. Vahar kinnistas, et kliendid, kes soovivad uude majja korterit, eelistavad pigem hiljuti ehitatud maju kui 2006-2009 valminud kortereid. "Täpselt nii. Nendes uutes majades, mis on just valminud või valmimas, on isegi 50% pinnast enne valmimist müüdud," rääkis Vaher. "Põhjus selles, et uute majade puhul oskame paremini ostjate soovidele vastu tulla. Uued korterid on kvaliteedilt mingil määral paremad kui varem ehitatud. Hind paneb asja paika ja peab olema turule vastuvõetav."

Vahari sõnul ehitatakse ka suuremaid korterid natuke rohkem, näiteks praegu tahetakse kolmetoalisi rohkem kui buumi ajal. Samas ütles Tamm, et populaarseim on endiselt kahetoaline korter, mis sobib hästi turistidele.

Vahari sõnul võiks Pärnus aastas ehitada kuni 100 uut korterit. "Vajadus on tegelikult isegi suurem, kuna elamispind vananeb kiiremini, kui uueneb," selgitas ta.

Õigete hindade puhul huvi on piisav. "Hull periood on möödas, saabunud on hea stabiilne aeg, hinnad ei kuku enam kuskile ja on tekkinud kindlus, mille pealt edasi minna," märkis Vahar.

Vikerkaare Majad OÜ juhataja Martin Saarse sõnul oli Tartus 2010. aastal huvi uute korterite vastu suurem. "2010. aastal ehitasime 20 korterit, 2011. aastal 40. Mullu oli huvi suurem, tundub, et oleme rahuldanud Tartu äärelinna uute korterite vajaduse."

Saarse sõnul sõltub kõik hinnast. "Kui tootel on õige hind, siis tehingud toimuvad. Meie müüme praegu hinnaga 800-1000 eurot m2."

Tuleviku kohta märkis Saarse, et neil on veel paar projekti paberil, kuid need on oluliselt väiksemad. "Tundub, et kohati tehti varem natuke liiga palju pinda ette ja ma arvan praegu jätkub seda veel," kommenteeris Saarse Tartu kinnisvara vaikelu.

Tamme selgituste kohaselt ei taha arendajad meelsasti maakonnakeskustes varem valmis ehitatud majades hindu alla lasta. "Tallinnas müüdi 2009. aastal ladu tühjaks, uue korteri ruutmeetri hind kukkus isegi 13 000 kroonini. Kuid mujal hinda alla ei lasta, oodatakse. Ka pangad ei lase hindu alandada, sest siis peaks ju arendaja vahe ise kinni maksma. Seetõttu on tehinguid harva," ütles Tamm, lisades, et vaid Pärnus tullakse hindades alla, kuid ostjaid eriti pole ja needki on jõukamad soomlased.