Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas algab pulliturg?
Pulliturg on aktsiaturgude pikaajaline tõusutrend. Miks nimetatakse tõusule panustajaid pullideks? Pull on teatavasti loom, kes lööb sarvedega alt ülesse. Erinevalt karudest - keda kutsutakse langusele panustajaks - lööb karu käppadega ülevalt alla. Pulliturge on väga raske - kui mitte võimatu - ette prognoosida. Kuid siiski on investoritel kasutada näiteid minevikust, mis võiksid viidata võimalikule pullituru tekkele.
Pulliturud algavad tavaliselt kõige sügavamal karuturu perioodil ning selle algus ei pruugi tunduda üldsegi pullituru moodi, sest domineeriv tegur on pessimism.
Teabeportaal eruptingmind.com on toonud välja näiteid, mida tõusule panustajad võiksid arvestada.
Pessimistlikud märgid. Nagu eelpool öeldud, siis saavad pulliturud alguse kõige suurema pessimismi ajal. Investorid, kes on mõjutatud turulangusest kas müüvad oma aktsiad või väldivad neid üldse. Samal ajal räägivad analüütikud börsid alla, põhjustades aktsiahindadele veel suuremat negatiivsust.
Aktsiad kukuvad sellise tasemeni, kus nende hind on piisavalt madal, kaaludes üle riski. Investorid hakkavad siis taas ostma aktsiaid, põhjustades börsil tõusu. Siit ka Grahami põhitõde - mida kõrgemat hinda aktsiate eest makstakse, seda väiksem on kasum ning seda suurem risk.
Pessimistlik meedia. Meedia võib aktsiaturgudele olla suur indikaator, kuid ajal, mil televisioon, raadio või ajalehed on avastanud suuna, kuhu majandus liigub, on trend juba pöördunud vastupidisesse suunda.
Hea näide on 2000. aastast, kui ajakiri Time valis Amazoni tegevjuhi Jeff Bezosi aasta tegijaks. Mõni aeg hiljem kaotas aga Amazoni aktsia üle 90%, kui lõhkes dotcom'i internetimull.
Samuti on kehtinud minevikus ka arusaam, et aktsiaid tasub osta siis, kui uudised on kõige mustemad - enam naguniigi hullemaks ei saa ju minna.
Majandusnäitajad. Kui majandus on jõudnud põhja, siis peaksid näitajad hakkama tasapisi paranema. Majandusnäitajatest võiks kindlasti jälgida Baltic Dry Indexit või Index of Leading Economic Indicatorsit. Majandusnäitajate põhjal võib vaadata, kas majandus on paranemas ning see võib olla ka üks täpsemaid viise, kuidas prognoosida pulliturge. Samuti tasuks pöörata tähelepanu intressimääradele - madalad intressimäärad võivad anda majanduse hoogu juurde, see mõjutab otseselt ka aktsiaturge.
Majanduse hetkeolukord. Kui majanduse olukord on inimeste ja ettevõtete jaoks tugev ning stabiilne, on see hea lähtepunkt pulliturule. Hea majanduslik olukord ilmneb, kui ettevõtete kasumid on stabiilsed ja tugevad ning tarbijad näevad püsivat ja kasvavat palgatõusu.
Mida rohkem raha teenitakse, seda rohkem seda ka kulutatakse ja investeeritakse, mõjutades aktsiaturge positiivselt.
Aktsiaturgude indikaatorid. Kui majandusel läheb halvasti, kannatavad selle tagajärjel ettevõtted ja üksikisikud. Sellises olukorras üritatakse vältida igasuguseid rahalisi kohustusi ning löögi alla satuvad sellised sektorid nagu automüük, luksusesemed ning eluasemeturg. Kui nendel sektoritel hakkab hästi minema, on see ka märk, et majandusel läheb paremini. Sellepärast on hea vaadata nende sektorite käekäiku, mis nõuavad suuremaid kulutusi, et prognoosida majanduse hetkeolukorda.
Benjamin Grahami arvates lõpevad varem või hiljem kõik pulliturud halvasti, sest entusiasm on küll vajalik suurteks saavutusteks, kuid Wall Streetil viib see peaaegu alati hävinguni. Näiteid selle kohta võiks tuua nii praegusest kui ka eelmisest sajandist. Järgnes ju kahekümnendate suurele pulliturule 1929. aastal Suur depressioon, 2000. aastal lõhkes dotcom'i mull, pärast seda, kui mitme internetifirma aktsia olid mitmekordistunud, ning 2007. aasta kinnisvaramulli lõhkemine, millele järgnesid finants- ja majanduskriis.
Praegused aktsiaturud käituvad äärmuslikult erinevate sündmuste peale, kus päevasisesed kõikumised võivad ulatuda mitme protsendini. See ei ole küll 2008. aasta, kuid aktsiaturud on piisavalt tundlikud uudiste peale. Juulis sai alguse korrektsioon, kus aktsiaturud kukkusid, sest USA 2. rahatrükkimise programm sai läbi, kuid aeglustuvate globaalsete majandusnäitajate taustal on börsid III kvartalis üle kogu maailma kukkunud. Börside käitumine viitab karuturule ja kui Föderaalreserv 3. rahatrükkimise programmi ellu ei vii, siis langevad indeksid suure tõenäosusega ka IV kvartalis.