Pangandus langejate eesotsas

Romet Kreek 13. september 2011, 00:00

Prantsusmaa pangad, mis on hoogsalt Kreeka pangandusturul tegutsenud ning kellel on ka Kreeka valitsuse võlakirju, kukkusid ühes Kreeka valitsuse paberi hindadega. Reitinguagentuur ähvardas minna Kreeka valitsuse võlakirjade tõttu Prantsusmaa suurpankade krediidireitingute kallale. BNP Paribasi aktsia hind kukkus eile õhtupoolikuks 11,5 protsenti, Credit Agricole 8,2 protsenti ja Societe Generale 8,7 protsenti.

Vaatamata suurtele kukkumistele ei tundu pangaaktsiad veel atraktiivsed investeerimisobjektid, kuna uudistevoog on jätkuvalt väga negatiivne. Saksamaa ametnikud võivad valmistada ette pankade kapitaliseerimist juhuks, kui Kreeka ei saa järjekordset makset abipaketist, kirjutas Bloomberg.

Halvaks valmis. Kreeka ei ole täitnud IMFi, Euroopa Keskpanga ja euroala laenupaketis ette nähtud eelarvekärpe nõudeid ega ka erastamisplaani. "Saksamaa valmistub halvimaks, eeldades, et euroala kriis tuleb palju suurem, kui keegi on osanud karta," ütles European Centre for International Political Economy juht Fredrik Erixon.

Merkeli valitsuse ametnikud debateerivad selle üle, kuidas tugevdada Saksamaa panku juhul, kui Kreeka ei suuda kärpida eelarve puudujääki ega saa abilaenu. "Paistab, et Saksamaa seab end valmis Kreeka maksujõuetuseks," ütles Royal Bank of Scotlandi Euroopa juhtanalüütik Jacques Cailloux. "Saksamaa võib olla esimene liikuja, aga selleks võivad valmistuda ka teised riigid."

Kolme anonüümseks jäänud ametniku teatel on Saksamaa plaan tugevdada pankasid ja kindlustusseltse võimalikuks 50protsendiseks kaotuseks Kreeka valitsuse võlakirjadest, kui Kreeka järgmine abimakse osa kinni peetakse. Pankade rekapitaliseerimiseks võidakse kasutada 2008. aastal loodud Saksamaa pangapäästmise fondi.

Investorite arvamus erineb pankade omast. Investorid hindavad pankade aktsiaid madalamalt kui mis tahes ajal Lehman Brothersi pankroti järel 2009. aasta märtsist. Bloombergi 46 aktsiast koosnev Euroopa pankade indeksi aktsia ja raamatupidamisväärtuse suhe oli 0,58, mis näitab, et turu arvates on varad väärt vaid poolt seda, mida pangad ise arvavad.

"Poliitikud peavad pead kokku panema ja tegelema hädavajalikuga: Kreeka maksejõuetuse ja mõne panga rekapitaliseerimisega," ütles Helvea analüütik Peter Thorne. "Te peate muutma pangad finantsiliselt stabiilsena paistvaks, et inimesed oleksid seal valmis hoidma raha kauem kui 24 tundi."

Prantsuse suurpankade BNP Paribas, Societe Generale ja Credit Agricole aktsiatega tehakse tehinguid tasemetel, mis arvestab Barclaysi analüütikute arvates 100protsendist kaotust Kreeka, Iiri ja Portugali võlakirjadelt. Societe Generale'i aktsia puhul arvestatakse juba ka täieliku Itaalia ja Hispaania võlgade mahakandmisega.

Euroopa pankade stressitestis osalenud 90 panka vajavad hinnanguliselt 350 miljardit eurot täiendavat kapitali, kui Kreeka, Portugali, Iiri, Itaalia ja Hispaania valitsuse võlakirju kajastataks turuhinnas, kirjutas Nomura analüütik Jon Peace. "Praktikas ei eksisteeri sellist kapitali, millega nad saaksid valmistuda suureks valitsuse võlakirjade väärtuse mahakandmiseks või maksujõuetuseks," nentis Peace.

Kreeka kümneaastase võlakirjaga tehti tehinguid 52 protsenti nominaalist madalamal. Julgemad pangad kandsid juulis Kreeka valitsuse võlakirju maha 21 protsendini nominaalist.

"Jürgen Starki tagasiastumine Euroopa Keskpanga rahapoliitika otsustajate seast on järjekordne areng, mis viitab, et Saksamaa ei toeta eriti Euroopa Keskpanka," kommenteeris BlueBay Asset Managementi fondijuht Jonathan Fayman.

Paremaid päevi pankadele veel ei paista. Kuigi Euroopa pankade aktsiad on aastaga kõvasti kukkunud, ei näi värske uudistevoog paranevat. Pankadel võib muutuda turult raha kaasamine aina raskemaks.

Kui pankade käes olevad võlakirjad ei ole kajastatud turuväärtuses, võib oodata suuri kahjumeid ning värske kapitali kaasamaist. Et aktsiate hinnad on kõvasti kukkunud, võib kapitaliseerimine oluliselt lahustada praeguste aktsionäride osalusi.

Mõnede pankade aktsiad justkui kutsuvad hinna-kasumi suhte alusel ostma, kuid kui tegevuskeskkond laheneb, ei pruugi pangad kasumlikult tegutseda. Lisaks ähvardab pankade kasumiteenimise võimet pikemas perspektiivis üha suurem reguleerimine.

Paljud pangaaktsiad on hinna poolest tõelised penniaktsiad ehk väga riskantsed aktsiad.

Oluline on aru saada, et uudis sellest, et Saksamaa on valmistamas ette tegevuskava pankade abistamiseks Kreeka euroalast lahkumise puhuks, on proportsioonist väljas. Jah, nad võivad sellel teemal teoretiseerida ning ka mõelda, mida oma pankadega sellisel puhul peale hakata, kuid ei ole kahtlust, et Kreeka euroalast lahkumise hind oleks dramaatiliselt kõrgem kui suvaline muu pehmem lahendus - kas või võlgade viisakamapoolne restruktureerimine ehk maksesuutmatus nii, et euro jääb alles.

Praegu on justkui populaarne kreeklaste suunas rusikat viibutada, rääkida kellegi euroalalt välja viskamisest, mis ei ole muide võimalik. Paraku jõutakse siiski lõpuks tagasi selleni, milline variant kõige vähem maksma läheb ehk kõige vähem negatiivseid tagajärgi toob. Ka kõige vähem maksma minev variant pole mugav ega mõnus, kuid mugav ja mõnus oli heaoluühiskonnal juba ära ning kohtupäev on käes. Jääb vaid loota, et otsustajad valivad ikka õigel hetkel ka siin kriisis selle potentsiaalselt kõige vähem maksma mineva tee. Isolatsionism, milles Saksamaad justkui hetkel süüdistada saaks, see kindlasti ei ole, sest tänapäeva maailmas on kõik kõigega seotud.

Ma ei soovita praegu pangandussektori aktsiaid osta. Seda mitmel lihtsal põhjusel - esiteks ei tea me seda, kuidas kriis täpsemalt edasi areneb ning milline on selle mõju pankade varade kvaliteedile ning nende kasumiteenimisvõimele. Teiseks aga paistab, et me oleme kiirelt teel neoplaanimajandusele, kus üha olulisem majanduspoliitika ohjajate käsi reguleerib protsesse sellisel määral ja vormis, et pankadest saavad ministeeriumilaadsed hallid ja bürokraatlikud asutused, kus kasumi teenimine on oluline eesmärk ehk vaid vormiliselt. Ministeeriumi aktsiaid mina omada ei taha.

Euroopa pangandussektori toetamine on üldiselt vajalik, sest Euroopa pankadel on väga tugev finantsvõimendus ja raha on neil vähe. Euroopa pankade finantsvõimendus on praegu samal tasemel kui Lehman Brothersi oma, enne kui Lehman hukkus, ja ka IMF on juhtinud tähelepanu rekapitaliseerimise vajadusele. Saksamaa käitub kindlasti mõistlikult, kui toetab oma panku, sest nii toetab ta kaudselt ka Kreekat. Palju Kreeka võlakirju on ju erasektori pankade käes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:01
    Otsi:

    Ava täpsem otsing