Eesti kaudu maailma vägevamate sekka

Eelmisel nädalal avaldas Rootsi riigitelevisiooni saade Uppdrag Granskning (tõlkes - Missioon: Uurimine) portreeloo viimasel kümnendil kiirelt üheks maailma vägevamaks naftakauplejaks tõusnud Gunvori rootslasest juhist Törnqvistist.

Törnqvist ütleb intervjuus, et firma edu taga on olnud "õigel ajal õiges kohas olemine". Üheks "õigeks kohaks" saab pidada 90ndate keskpaiga Tallinna. Just siia tuli Törnqvist N-Terminali naftakauplemise haru juhtima ja just siin kohtus ka teiste Venemaa naftakuningate seas oma praeguse äripartneri, Venemaa peaminister Vladimir Putini hea tuttava Gennadi Timtšenkoga.

Eesti kaudu maailma. Törnqvist saabus siia N-Terminali ühe omaniku Endel Sifi kutsel. "Genfis me kohtusime. Ta töötas seal Petrotrade'i (naftakauplemisega tegelev ettevõte - toim) tegevjuhina. Seal saime sõpradeks," meenutab Siff. Törnqvisti tööks Eestis sai N-Terminali naftakauplemisega tegeleva ettevõtte juhtimine, mis oli registreeritud Briti Neitsisaartele. "Ettevõtte nimi oli N-Terminal Oil. 50% kuulus N-Terminal Grupile ja 50% füüsilistest isikutest aktsionäridele. Nende seas olid Torbjörn, mina, Aadu Luukas ja sinna rääkis ennast sisse ka Anatoli Kanajev," räägib Siff. Törnqvist oli juba enne Eestisse tulekut edukas naftatreider, kes tundis maailmaturgu väga hästi. "Meil olid suhted Vene naftaekspordi oluliste tegijatega. Samuti ligipääs Pakterminalile - see oli tugevus, mida Eesti pool koostöösse lisas," selgitab Siff. Firma töötas neli aastat, selle tegevus lõpetati siinsete maksumuudatuste tõttu. Pärast seda pole Sifil Törnqvistiga ühiseid ettevõtteid olnud.

Omanikering segane. Törnqvist aga Eestist ei lahkunud, vaid jätkas Vene toornafta liigutamist maailmaturule. Ta lõi ettevõtte nimega Tarcona, mille ülesandeks sai naftakaupade logistika juhtimine. Tema peamiseks partneriks sai Timtšenko. "Meie kaudu ta Timtšenkoga kohtus," sõnab Siff.

Gunvor on nüüdseks teinud Törnqvistist ühe maailma rikkama rootslase. Ta on endiselt ettevõtte juht ja Timtšenko kõrval põhiline omanik. Samas on ettevõttel veel kolmas omanik, keda kaks esimest on kord nimetanud finantsinvestoriks, kord jälle kuulub see osalus firma enda töötajatele. Ametlikult jooksevad Gunvori omanikud offshore-firmade kaudu vette ja Törnqvist ütleb ka intervjuus, et ei pea ettevõtte omanikeringi avalikustamist vajalikuks.

Salatsemise tõttu on õhus olnud väited, et nende äri aluseks on erakordselt soojad ja korruptiivse suhted Venemaa võimuladvikuga. Väidetest ehk tuntuim on spekulatsioon, et Venemaa praegusel peaministril Putinil võivad firmas olla otsesed ärihuvid. Tõestust sellele kunagi saadud pole, kuigi fakt on see, et Timtšenko ja Putin tunnevad teineteist juba vähemalt 90ndate algusest. Kõik muud kahtlused on Timtšenko aga ise tagasi lükanud.

Gunvori tormiline areng algas aastal 2003, kui Jukose suuromanik Mihhail Hodorkovski arreteeriti ja tema firma järk-järgult hävitati. Gunvor sai enda kätte enamiku Jukose naftavoogudest.

Osakaal Eestis 60 protsenti. Eesti kaudu liigutab Gunvor mitmesuguseid naftaprodukte. Timtšenko ise väitis 2008. aastal Wall Street Journalile, et 60% Eestit läbivast naftatransiidist on tema kontrolli all. Pärast 2007. aasta aprillirahutusi liikusid jutud, et kui kõik teised naftarongid enam üle idapiiri ei sõitnud, tehti Gunvorile ka selles osas erand. Võimalik, et firmaga seotud naftaproduktide osa Eesti transiidis on praeguseks kasvanud - asjatundjatega rääkides on näiteks pakutud, et Eesti suurimast Vopak E.O.S.-i terminalist läbi käiv nafta on 95% ulatuses seotud just Gunvoriga.

Gunvori logistikat korraldab Eestis tegutsev Tarcona, mis on siin tuntud suurima palga maksjana - enam kui 4000 eurot kuus. Eelmise aasta 8,2 miljoni eurose müügitulu juures teenis firma puhaskasumina 680 000 eurot. Firma juht Sulev Loo Äripäeva küsimustele vastata ei soovinud.

Rootsi riigitelevisiooni SVT uuriva ajakirjanduse saade Uppdrag Granskning portreteeris Torbjörn Törnqvisti kui tavalist Stockholmi äärelinna poissi, kes tõusis riigi üheks rikkamaks meheks ning kelle edu Venemaa naftatööstuses tähendas teiste naftakuningate - eelkõige Jukose - langust.

SVT loal avaldab Äripäev katked teleajakirjaniku Kristina Hedbergi intervjuust Törnqvistiga.

Kas võiksid rääkida, kuidas Te saite nii suure osa naftast, mis oli pärast Jukost saadaval? Üks asi oli see, et me olime juba alustanud Venemaal tegevust, meil olid juba toornafta lepingud, mida ostsime TNK BP-lt (Venemaa suuremaid naftatootjaid - toim) vastavalt nende tingimustele.

Neid tunti parima hinna pakkujana.

Ja kui Rosneft (Vene riigiettevõte - toim) sai võtta (Jukoselt -toim) üle nii suured mahud, polnud neil endal sellega tegelevat organisatsiooni.

Ja siis tulime pildile meie.

Kuidas te pildile tulite? Meil olid Rosneftiga suhted.

Millist tüüpi suhted? Ärisuhted. Me ei olnud ainus ettevõte, kes Rosneftilt otsis. Kuigi mingil viisil saime võimaluse seda (naftat - toim) osta samasuguse hinna eest, nagu maksime BP-le.

Kas see oli hea hind? Jah, korralik. Kuid kõrgem kui keegi teine eal varem oli maksnud. Aga ajad olid head ja meil õnnestus selle pealt teenida, mitte eriti palju. Ma arvan, et räägime sentidest barreli kohta. /.../

Aga miks Teie? See (leping Rostnefiga - toim) oli kinnine tehing, mida praegu on võimatu uurida. Jah. Õige aeg, õige koht. Lisaks oli meil neile välja pakkuda õige kontseptsioon: me kanname nafta eest hoolt, finantseerime naftatootmist, maksame kõrgemat hinda.

See, et Putin ja Timtšenko tundsid teineteist, ei mänginud mingit rolli? Mul ei ole tõendeid või kahtlusi, et sellel mingit rolli oli. On ju palju... Ma ei tea, kas ta (Putin - toim) on sellega (otsustamisega - toim) isegi seotud olnud. Ta oli riigi president.

Aga kui neil on suhe ja nafta on riigi kontrolli all, asi päädib naftatreideriga... (Lõikab vahele) Loomulikult Gunvor maksab kõrgemat hinda kui keegi teine. /.../ Mingit muud kriteeriumi ei ole. /.../

Nagu ma ütlesin, sama hind, kui me maksime BP-le. See oli üldiselt teada, et nemad said parimat hinda. Ja me kohandasime end BPga.

Kuid teisedki oleksid hea meelega end nii suurte volüümide nimel kohandanud. Jah, kuid meie saime selle.

Küsimus ongi selles: miks? Me saime. (Pikk paus.) Nagu ütlesin, meil on Venemaal parem organisatsioon. Me oleme seal kaua olnud. Mu partner tunneb turgu. Ta saab rääkida tööstuse juhtidega ja selgitada: andke meile võimalus, me maksame rohkem või leiame parema lahenduse jne.

Ja on kriitikuid, kes lisavad: "...ja ta (Timtšenko) tunneb Vladimir Putinit." Meie situatsioon oleks sama, hoolimata sellest, kas nad tunnevad teineteist või mitte. Ma usun, et meie leping põhineb puhtalt heal äripraktikal: me ei osta kunagi naftat alla selle turuhinna.

Törnqvist ei näita Rootsi teleajakirjanikule ka Gunvori majandusaasta aruannet, põhjendades, et tegu on eraettevõttega. "Ma ei taha istuda siin saates ja deklareerida, mida me teeme ja mida mitte - ma ei ütle seda konkurentidele (välja - toim)," ütleb ta. Nii jääb ajakirjanikul teada saamata ka Gunvori omanikering.

Saatele saadetud e-kirjas eitab Timtšenko sooje suhteid Putiniga. Ta ütleb, et nad on tuttavad, mitte sõbrad. Ta ei ole kunagi saanud mingeid eeliseid ja nad ei ole kunagi eraelus suhelnud.

Intervjuu lõpetuseks väidab Törnqvist, et kõik küsimused Gunvori ümber on teiste ettevõtete kättemaks ja kõik jutud on osa kampaaniast, mille autor ja rahastaja on Jukos.

Meie seast juba lahkunud Eesti tuntud transiidiettevõtja Aadu Luukase nimi on samuti seoses Gunvoriga esile kerkinud. Seda mullu Londonis avalikustatud kohtuotsuses, mis puudutas Vene ärimehe Juri Nikitini vaidlust Venemaa riikliku tankerifirmaga Sovkomflot.

Nikitin väitis, et koos Torbjörn Törnqvisti ja Gennadi Timtšenkoga olid Gunvoris osalised Andrei Katkov, Jevgeni Malov, tema ise ja Luukas. See muutus alles 2002. aastal, mil Törnqvist-Timtšenko tandem uude firmasse - Gunvor Internationali - teisi ei kaasanud.

Ühe Äripäeva allika väitel oli võimalik Luukase osalus 90ndate lõpus, kui Gunvori äri käis põhiliselt vagunitega läbi Eesti. Kümnendi alguses pääses Timtšenko aga naftatorude kaudu kauplema ja raudteed ta enam sedavõrd ei vajanud.