Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haiglad hädas ehitushangete kallinemisega

Merike Kungla 14. september 2011, 00:00

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme "Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine" toetuse suurus pandi paika 2009. aastal, mil ehitusturg oli madalseisus. ERFi tuge taotlenud haiglad arvestasid küll projektide eelarveid koostades eeldatava hinnatõusuga, kuid tegelik tõus oli ootamatu.

Kokku läks 21 Eesti haigla ja hoolduskeskuse vahel jagamisele üle 27 miljoni euro abiraha. Selle summa abil peaks 2015. aastaks Eestisse juurde tekkima ligi tuhat uut hooldusravi voodikohta.

Kuna tegemist oli suurte projektidega ja aega justkui oli, siis on praeguseks vaid Kuressaare ja Räpina haigla avamispidustused ära pidanud. Viljandi haigla tähistas hooldusravi I järgu valmimist juunis. Ehitamisega on alustanud veel kaheksa haiglat.

Kümme haiglat on ettevalmistusjärgus. Rahapuudus on murdmas neist kümnest viit. Nende haiglate juhid on dilemma ees: kust kokku hoida ja mis ulatuses projekti kokku tõmmata, kui palju laenu võtta, kas ehitamine edasi lükata või sellest hoopiski loobuda. Seevastu on Lääne-Tallinna Keskhaigla Haabersti Hoolduskliiniku ehitamine 4% võrra odavam, kui eeldati.

Järvamaa haiglal jääb puudu 645 000 eurot. Üks viiest, kes probleemidest hangetega ka sotsiaalministeeriumi teavitas, on Järvamaa haigla. Seitsmest pakkumisest odavaim oli 2,05 miljonit, kalleim 2,88 miljonit eurot. Haigla nõukogu esimehe Arvo Sarapuu sõnul jääb neil ehitusest puudu ligi 645 000 eurot ning umbes samas suurusjärgus tuleb neil ka laenu võtta. "Näeme, et järgmine aasta on veel hullem - raha kaotab oma väärtust, nii et targem on laenu peale minna," selgitas Sarapuu 2. septembril tehtud nõukogu otsust.

Kokkuhoiuks Järvamaa haiglal palju võimalusi pole. "Meie projekt on niigi suhteliselt minimalistlik," nentis ka haigla peaarst Andres Müürsepp. "24 voodikohta on miinimum, alla selle pole mõtet uut maja ehitada," ütles ta.

Plaane pidi korrigeerima ka Elva haigla, mille maikuus toimunud esimene ehitushange kuulutati luhtunuks, uue hanke pakkumised avatakse reedel. Haigla peab loobuma päikeseküttest ja vähendama kohtkinnitatavate seadmete hulka, st et uusi seadmeid ei osteta, vaid remonditakse vanu. "Ehitusaluse pinna vähenemine toimub üldpinna arvel, kuid säilitame projekti põhieesmärgid - palatite ja voodite arvu. Üldpinna ja otseselt teenuse osutamiseks kasutatava pinna suhe muutub pingelisemaks," rääkis Elva haigla nõukogu esimees Peeter Laasik.

Rakvere haigla teavitas sotsiaalministeeriumi juba enne hanke lõppemist võimalikust ehitushindade tõusust 30-40 protsendi võrra. Tegelikult algasid pakkumised, mis avati eelmisel kolmapäeval, 7 miljonist eurost - see ületas arvestusi üle kahe korra. "Meil seda raha ei ole," tõdes Rakvere haigla juht Rain Sepping. "Eks tuleb paar korrust maha võtta." Väiksem maja tähendaks aga ka vähem voodeid, mis omakorda võib tähendada ERFi toetuse summa muutumist.

Jõgeva haigla juht Peep Põdder ütles, et hinnatõus on vaid üks probleem, millest ei pääse, ning tema arvestab 15-20protsendilise tõusuga. Põdder arvas ka, et nende hanke nurjumise taga võivad olla liiga karmid kvalifikatsiooninõuded ehitajale. "Nõudsime ehk liiga suurt käivet, haigla ehitamise kogemust jms. Arvasime, et tulevad suured ehitajad, aga… Eks me pea latti madalamale laskma," ütles haiglajuht.

Läänemaa haigla tegi kärped ehitusplaanis ära. Hankega samuti kimpus olnud Läänemaa haiglal on praeguseks ehitusleping allkirjastatud. Projekti juhi Kadri Tamme sõnul pidid aga nemadki projekti koomale tõmbama - muudatusi tehti siseviimistlusmaterjalide valikus, samuti ehitatakse esmajärjekorras krundipealsed rajatised välja vaid hädaavajalikus mahus.

Läänemaa haigla projekti kogumaksumuseks kujunes 2,4 miljonit eurot, millest ehituse maksumus võtab enda alla lõviosa (1,8 miljonit), omaosaluse katmiseks võetakse 1,2 miljoni euro suurune laen.

Laenu võtmist kaaluvad teisedki, kuid nii Laasik kui ka Müürsepp leiavad, et abi oleks riigi tagatisega n-ö odavast laenust. "Riigi selline käitumine oleks tervitatav ja rahalises mõttes oleks see ratsionaalne," ütles Laasik.

Odavat laenu on riigilt juba küsitud, kuid seda ei võimaldata. Mullu detsembris esitas vastava järelepärimise sotsiaalministeerium. Rahandusministeerium aga leidis, et käivitatud projektide puhul puudub vajadus olemasolevaid finantseerimisskeeme muuta, sealhulgas kavandatavatele laenudele täiendavalt riigi garantiisid taotleda.

SA Pärnu Haigla Ravi tänava vana haiglahoone rekonstrueerimine õendus- ja hoolduskeskuseks kallines pea miljoni euro võrra ehk 5 miljoni euroni.

Haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul planeerisid nad algselt projekti maksumuseks ca 4,1 miljonit eurot, millest ERFi kaasfinantseering moodustab 1,9 miljonit eurot. Lõplik tulemus tõi haiglale miljoni euro jagu lisakohustusi. Sule sõnul kulgeb protsess siiski hästi.

"Esimene etapp on valmis, teine on alanud ja loodame varem valmis saada, kui esialgu oli planeeritud. Ehitus peaks olema üle antud järgmise aasta juuliks, kui kõik läheb hästi, ja ma loodan, et läheb hästi," ütles Sule.

Ta lisas, et neil tuli samuti teha olulisi kärpeid ja muudatusi. "See käibki igasuguse ehituse juurde," nentis haiglajuht.

"Oluline pole mitte ehituse maksumus, vaid perspektiivis see, et hooldusravil oleks tulevikus piisav rahastus. Kõik need projektid on üles ehitatud sellele, et haigekassa tellitav hooldusraviteenuse maht kasvaks," ütles Sule.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing