Lennukas vormilt ja sisult

Liivi Tamm 14. september 2011, 00:00

Vahva arhitektuuriga tiivikukujuline õppehoone valmis küll plaanitust neli kuud hiljem, ent õppeaasta sai uues majas siiski alata.

"Mis siin ikka, teeme viimaseid askeldusi, vahepalaks päästame kedagi liftist ja seadistame telefone. Eks sisseelamata majas juhtub igasugu üllatusi," naerab Eesti Lennuakadeemia haldusdirektor Priit Mootse.

Arhitektuurse lahenduse lõi OÜ Lunge & Ko, ehituse peatöövõtja oli OÜ Arco Ehitus, projektijuhtimist korraldas AS Innopolis Konsultatsioonid.

Ehitis mõjub piirkonnas omapärase maamärgina, olles tiivikhoonena eriti efektne just õhust vaadates. "Kõik, kes Tartu lennujaamast õhku tõusevad või sinna maanduvad, saavad sellest vaatepildist osa," kinnitab Mootse.

"Maja pole kuskilt otsast üksluine ega igav, ei teagi, et mujal seesugust hoonet oleks. Veidi siinset meenutavat ideed olen näinud ainult ühel Iraanis Teherani kandis olevat hoonet kujutaval pildil," nendib ta.

Arco Ehituse nõukogu liikme Lembit Tampere kinnitusel on konstruktsiooniliselt tegu ühe suure raudbetoonist hoonega. "Raudbetoonpostid, monoliitbetoonist vahelaed, paneelidest vaheseinad," loetleb ta.

"Töötegijale oli proovikivi mullu talvel paukunud kõva pakane. Kui ikka õues nädalate kaupa 20kraadine külm kestab, siis ei ole tegu just kõige tavapärasemate ja toredate tingimustega betoonitöödeks. Sarikapidu juhtus meil vaat et kõige külmemale ajale. See oli ehitajale väljakutse," märgib ta.

Efektne aatrium. Hoone keskel, kolmeharulise hoone tiibade ristumiskohas, asub kooli süda - aatrium. Läbi kahe korruse ulatuva puhkeala ja infopunktina toimiva aatriumi laes troonib hiiglaslik klaaskuppel. "Efektne lahendus," kiidab Tampere.

Hoone keskosas tõsteti maapinda ehituse käigus peaaegu esimese korruse põranda kõrguseni, haarade suunas pind langeb, mis näiliselt muudab keskosa kahekorruseliseks.

"Nii-öelda nullkorrusel asuvad kohvik, riietusruumid ja spordisaal. Et keskosa küljed kaevati lahti, sai ka sinna aknad teha. Esimene ja teine korrus on maapinnast kõrgemale tõstetud. Seal käib praegu vilgas sisustamine, mööbli ja esitlustehnika paigaldamine," kirjeldab Priit Mootse.

Lennukist inspireeritud. Arhitekt Andres Lunge on hoone viimistluses kasutanud lennunduses levinud materjale: sinaka peegeldusega päikesekaitseklaasi ja anodeeritud lehtalumiiniumi.

Maja kütmiseks kasutatakse õhk-vesisoojuspumpa, hoones on vesipõrandaküte ja talvist lisakütmist võimaldab gaasikatlamaja.

Vaidlustamistest, probleemidest ja segadustest ei näi viimasel ajal pääsevat peaaegu ükski suur ehitusobjekt. Erand ei olnud ka Eesti Lennuakadeemia hoone.

"Ehitus algas 2010. aasta suvel ja kestis novembrikuu esimese nädala lõpuni. Siis aga ilmnesid Kristiine Ehituse petuskeemid ja rahata jäänud alltöövõtjad katkestasid töö," meenutab õppeasutuse haldusdirektor Priit Mootse. "Sisuliselt ei suutnud Kristiine Ehitus ühe juhtiva partnerina töödega hakkama saada ja asja võttis üle Arco Ehitus. Ehitustegevus seisis vahepeal neli kuud."

Arco Ehituse nõukogu liikme Lembit Tampere kinnitusel oli tööde ülevõtmine ja korraldamine paras väljakutse. "Kui partner, kes algselt pidi tegema lõviosa töödest, ära kukkus, pani see meid keerulisse olukorda."

Mootse sõnutsi tuli Arco Ehitusel klaarida lepingupartneri võlgu, samal ajal kui ehitustööd muudkui venisid. "Nelja kuu jagu viibis seetõttu ka objekti valmimine," nendib Mootse. "Nõnda oleme seisus, et plaanitud viie kuu asemel peame sisustamisega hakkama saama viie päevaga."

Tampere sõnul tuli Arco Ehitusel paljude Kristiine Ehituse alltöövõtjatega tahes-tahtmata kokkulepe saavutada. "Tööd olid ju pooleli, klaarimist oli omajagu. See oli lisapinge olukorras, kus tuli rinda pista talviste ehitustingimustega. Samuti tuli arvestada, et tööde venimine tõstab ehituse hinda, sest materjalide hinnatase üha kerkis. Tööde algsest plaanist hilisem valmimine polnud ei tellija hooletuse ega meie saamatuse tulemus, vaid majanduskriisi järellainetus. Ega suured ettevõtted muidu iga päev pankrotti lähe," lausub ta.

Raskuste kiuste algas hoones 1. septembril plaanitud õppetöö. "Aula on valmis, auditooriumites saab õppida," kirjeldab Mootse. "Kolme eriala tudengid, kes seni kasutasid Eesti Maaülikooli rendipindu, alustasid õppetööd uues majas, kahe eriala tudengidkolivad sisse semestri jooksul, kui lennujaamas asuvad lennusimulaatorid on siia paigaldatud."

Mootse kinnitusel sissekolimisega viivitada ei saanud: kuna maaülikoolil oli rendile antud ruume endal tarvis, tuli uus hoone valmis saada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing