Paet: Eesti on ELi uue finantsraamistikuga üldjoontes rahul

„Eesti maksab täna ELi eelarvesse vähem kui sealt tagasi saab. Me veel sellesse seltskonda ei ole jõudnud, ehkki eesmärk ju on,“ kommenteeris Paet kaheksa ELi eelarvesse enim panustava riigi eilset avaldust, millega protestiti Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu uues finantsraamistikus ELi vahendite mahtu suurendada.

Eile tehtud avalduses märkisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Austria, Itaalia, Soome ja Rootsi valitsused, et Euroopa Komisjon ei saa ELi eelarvet planeerides jätta tähelepanuta mitmel pool Euroopas käivitunud säästukuuri. Nende riikide hinnangul on Komisjoni taotlus eelarve mahtu 5% suurenda ülemäära suur. Komisjon ei peaks koostama eelarvekava, mis tooks kaasa liikmesriikide sissemaksete kasvu.

„Kindlasti me ei pea mõistlikuks mingit oluliselt suuremat eelarve kasvu. Praegu on Euroopa Komisjon seda seletanud enam-vähem inflatsioonimäära arvesse võtmisega,“ ütles Paet, lisades, et ehkki absoluutnumbrid näitavad kasvu, on numbrid suhtena sisemajanduse kogutoodangusse praegu kehtiva finantsperspektiiviga võrreldes vähenenud.

Paeti sõnul on Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarveraamistiku struktuur üldjoontes sama, mis eelmisel finantsperspektiivil ajavahemikuks 2007-2013.  „Pisemaid muutusi on, ei midagi olemuslikku,“ ütles Pae

Kõnelused on aga alles väga alguses, mistõttu on Paeti sõnul praegu alles vara rääkida Eesti konkreetsetest prioriteetidest ja rahul olemisest või mitte rahul olemisest ELi eelarve struktuuriga. "Kui ma ütlen et oleme nõus Euroopa komisjoni poolt välja pakutud eelarve üldise struktuuriga, siis rõhk ongi sõnal üldine,“ ütles Paet.

„Kui selle finantsraamistiku rahaline maht olulisel määral või peaaegu üldse ei kasva, siis tähendab see seda, et kõikvõimalike uute prioriteetidega tegelemiseks tuleb teha sisemisi ümbertõstmisi,“ ütles Paet. Need vaidlused on ees.

Eelarve võimalikke uusi tuluallikaid Paeti sõnul praegu veel arutatud ei ole.

Euroopa Komisjoni ettepanek on suurendada järgmise finantsraamistiku maht kulutuste põhjal 972,4 miljardile eurole (või kohustuste põhjal perioodiks 2014-2020 1,25 triljonile eurole). Lisaks on 58,3 miljardit eurot ette nähtud kriisifondideks ja muudeks eriprojektideks, mida ametlikult eelarve osaks ei loeta, kirjutas täna Wall Street Journal.