Raske aeg ehitusturul jätkub

Liivi Tamm 14. september 2011, 00:00

Tootjad, kes praegusel turul tegutsemiseks optimaalse niši leidnud, saavad tõenäoliselt hakkama ka edaspidi, ent ehitussektoris kiiret tõusu ja ootamatult lisanduvaid tellimusi oodata ei ole.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson usub, et lähima aasta jooksul ehitushindade kasv jätkub.

"Materjalide hindade tõus on ilmselt stabiilne, lähima paari aasta jooksul võivad ehitushinnad kasvada veel ligi 20 protsenti," nendib ta. "Valdkonniti võib edasi tulla ka järske hüppeid . Näiteks CO2-objektid on jõudmas ehitusfaasi ja eks tööjõu kasvav defitsiit hakkab varem või hiljem ka ehitushindadele survet avaldama," lisab Peterson.

Ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuhi Enno Rebase sõnul toob CO2-projektide ehitusjärku jõudmine hindadesse tõenäoliselt segadust. "Teatud valdkondades - näiteks küte, ventilatsioon ja fassaaditööd - on olukord erandlik," nendib Rebane. "Siin võib ka hüppelist hinnatõusu esineda."

Rebase kinnitusel üldine olukord meie ehitusturul tootja ja ehitaja jaoks järsult paranema ei hakka. "Kokkuvõttes olen ma Eesti turu suhtes pigem pessimistlik. Kui toorme, elektri ja kütuse hind tõusevad, siis praegusest odavamalt toota kuidagi ei saa," märgib ta.

"Lisaks tuleb arvestada, et mitteeluruumidest uusarenduste osakaal on jätkuvas languses. Eluruume ehitatakse küll pisut rohkem, aga ka siin on kasv mõõdukas. Seega tööd palju juurde ei tule," ütleb Rebane.

Ärev seis maailmamajanduses sunnib ehitussektori ettevõtjaid ettevaatlikkusele.

"Usun, et ka välismaal toimetav ehitaja üritab kinni hoida turuosast, mis on kätte võideldud," lausub Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson.

"Majandusruumi praeguses olukorras proovitakse positsiooni hoida. Võrreldes tänavuse aasta esimest ja teist kvartalit selgub, et teises kvartalis ekspordi osakaal ehitussektoris vähenes. Ühelt poolt näitab siseturu ehitusmaht väikest tõusutendentsi, teisalt on ekspordinumbrite kasv peatunud," lisab ta.

Petersoni hinnangul võib lähiaastatel oodata tööjõu osalist liikumist tagasi Eestisse. "Usun, et kui palgatase ehistussektoris riigi keskmisest jälle kord kõrgemale kerkib, siis hakkab Soomest ehitajaid koju naasma," märgib ta.

Tagasihoidlikud prognoosid. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhi Enno Rebase kinnitusel vaadatakse ka Soome ja Rootsi turul tulevikku ettevaatlikult. Võrreldes paari kuu tagust suhtumist ja praeguseid arvamusi on seisukohad konservatiivsemad.

"Kui 12. augustil toimus meil Soome betoonitööstuse teemal seminar, siis loodeti korralikku majandustõusu," ütleb Rebane. "Praegu püütakse välja mõelda, kuidas tagasihoidlike vahenditega hakkama saada. Pole küll konkreetseid määranguid, et mingid võimalused on praegu lukus, ent pigem ollakse ettevaatlikud," lisab ta.

Elektri vabaturg paneb materjalitootjad keerulisse olukorda ning tuleb tunnistada, et paari aasta pärast on hinnatõus ka väikeste tootjate jaoks ilmselt paratamatus.

"Suuri tootjaid on hinnatõus juba tabanud. Näiteks Kunda tsemenditehas peab praegu elektrit Lätist ostma. Elektri hind tõusis nende jaoks umbes kolmandiku," nendib Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane.

Skandinaavia maade hinnatase. Kui suuri ettevõtjaid on elektri hinna tõus juba mõjutama hakanud, siis väikeste tegijate puhul jõuab see kätte 2013. aastal, kui vabaks lastakse kogu turg.

"Mina usun, et energia hinna poolest oleme Skandinaavia maade tasemel või aktsiisiga seonduvalt veelgi kõrgemal. Suurtele tõi eelmine aasta kaasa kuni 40protsendise hinnatõusu, kuigi algselt räägiti ja loodeti, et suurt muutust tõenäoliselt ei tule," nendib Enno Rebane. Tema sõnutsi on tootjal tulnud hinnatõus lihtsalt alla neelata ja kuidagi hakkama saada.

Hinnatõusuteema vast ei olegi praegu see kõige põletavam. Oluline on, et nõudlus jääks püsima. Siseturg on tänavu mullusega sarnases seisus ja suuri muutusi pole ette näha. Maailmas on olukord üha ärevam, raske uskuda, et kergemaks hakkab minema. Meie ettevõte ekspordib üle 80% toodangust. Positsioonide säilitamiseks imevahendeid pole, tuleb hoida kvaliteeti ja häid suhteid partneritega. Uusi turge leida on üsna keeruline, samas on kliendid praegusel ajal uutele võimalustele avatud. Headel aegadel alternatiive nii agaralt ei otsita.

Tootmishindu puudutava hinnatõusuga tuleb lihtsalt kuidagi hakkama saada. Mullu kolmandiku võrra tõusnud elektri hind paneb meid praegu Eestis mõne väiksema konkurendiga võrreldes raskemasse olukorda, sest nendeni see hinnatõus veel jõudnud ei ole. Teha ei ole midagi erilist, tuleb lihtsalt olla efektiivne.

Tänavuse aasta tulemustega võib enam-vähem rahule jääda, aga mida uus aasta toob, see on üsna ebamäärane. Tendents on selles suunas, et tellimused muutuvad lühemaajalisteks, kui nad varem olid. 2012. aasta esimese poolaasta kohta ei oska veel prognoosida, kas mahud jäävad samaks ja mida teevad hinnad.

Tootmise hind tõuseb, aga siin pole midagi teha. Me ei saa energia hinda vaadates näiteks Eesti Energiale lihtsalt öelda, et meile nii ei meeldi. See ei viiks kuhugi. Turuhinnaga tuleb paratamatult ümber harjuda, hind pole madal.

Kes on ettevõtetest praegu veel elus, see on elus, kel läheb kehvasti, sel läheb edaspidi kardetavasti samuti kehvasti. Üritame hakkama saada. Üldiselt on Eesti majanduskliima hea.

Ehitusturu olukord sõltub tugevasti inimeste usust tulevikku, mis omakorda baseerub palju makronäitajatel. Meil läheb suhteliselt hästi, esimese kaheksa kuu müük on olnud 20% suurem kui eelmisel aastal.

Müüme ca 90% toodangust väljaspool Eestit, valdav osa läheb Taani, Norrasse, Rootsi ja Soome. Järgmise aastal on kindlasti plaanis kasvada. Vaatamata sellele, et turu kogumaht ei suurene, näevad meie edasimüüjad kasvuvõimalusi turuosa suurendamise kaudu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing