Siseturul kulud muudkui kasvavad

"Materjalitootja jaoks on aeg jätkuvalt keeruline," nendib Eesti Ehitusmaterjalide Liidu juht Enno Rebane. "Raskustes on just siseturul tegutsejad, eksportivatel ettevõtetel läheb pisut paremini." Vaatamata kõige keerulisema majandusolukorra aeglasele taandumisele ja kohalikul turul tegutsejate kümneprotsendisele kasvule on ehitusmaterjalide siseturg ikka 2003. aasta tasemel. "Ja kui võtame arvesse ka inflatsiooni, võib öelda, et oleme siseturul mitme tootegrupi puhul kümme aastat tagasi kukkunud," nendib Rebane. "Samal ajal on tootmisvõimsusi päris palju üle."

Elekter ja kütus kallinevad. Keeruliseks teevad tootja jaoks olukorra ka elektri hinna tõus, peagi kolmandat järjestikust aastat suurenevad kaevandustasud (lubjakivi 25%, liiv 10%) ning järgmisest aastast ehitus-, mäendus- ja metsandusvaldkonnas erimärgistatud kütuse kasutamise keelamine. "Meil on sisuliselt kõik sisendid peale tööjõu maksumuse kallimad kui meie lähinaabritel soomlastel. See on nii kujunenud peamiselt poliitiliste otsuste tulemusel. Ja siis räägime ekspordi olulisusest ning arutleme, et ettevõtluskeskkond on meil hea," imestab Enno Rebane.

"Erimärgistatud kütuse teema on päris keeruline, eriti arvestades, et seda kasutatakse näiteks ka põllumajanduses ja kodude kütmisel," nendib ta. "Tänavu on betoonelementide tootjad näidanud kasvu seoses ekspordiga Soome ja Rootsi. Kui meil aga kütus 40% kallineb, samal ajal kui Soome tootjatele soodustus alles jääb, siis on ikka päris raske konkureerida."

Siseturul pole seis kiita. Rebase hinnangul ei maksa ehitushindade tõusu kommenteerides tootjaid ahnuses süüdistada. "Ehitusmaterjalide tootjate mulluses TOPis oli suur hulk tegijatest kahjumis, tänavuses TOPis on suurest koondamistest ja kokkuhoiust tulenevalt kahjumite osa loodetavasti vähenenud, ent olukord on jätkuvalt raske," märgib ta.

Teistest paremini saavad hakkama raudbetoonitootjad, akende ja muude avatäidete valmistajad, samuti kuivsegude ja soojustusmaterjalide pakkujad. Hästi on edenenud plasttorude müük," loetleb Rebane. "Ka teedeehituse ja sillutuskivide valdkonnas on võimalik müüa. Samas on betoonisegude müük kui siseturule suunatud tegevus ikka miinuses ja tänavu teises kvartalis vähenesid ka väikeplokkide ja katusematerjalide müüginumbrid," lisab ta.

CO2-projektid abiks. Väikest kasvu oodatakse soojustusmaterjalide tootjatele. "Siin valdkonnas ootame mõningast olukorra paranemist, kuigi CO2-projektide ehitusfaas jääb suures osas siiski järgmisesse aastasse," nendib Rebane. "Iseküsimus on siin muidugi, milliseks kujuneb ehituse ajal tööjõu hind ja kas töökäsi üldse jätkub. Eestis toodetavate ehitusmaterjalide puudust igal juhul karta ei ole, sest võimsusi on palju üle. Eelduseks on muidugi õigeaegsed tellimused."