Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Växjö: väikseima kinganumbriga linn Euroopas

Märt Riistop 14. september 2011, 00:00

Selles, et Briti ajaleht Guardian nimetas Rootsit keskkonnakaitsjate paradiisiks, on suur roll Växjöl. Nimelt oli Växjö üks esimesi omavalitsusi Rootsis, mis keskkonnapoliitikaga tõsiselt tegelema hakkas.

1980. aastal alustati soojamajandusest ja järvede puhastamisest, 1996. aastal aga võttis linna volikogu ühehäälselt vastu otsuse seada eesmärgiks fossiilsete kütuste kasutamisest loobumise aastaks 2030. Paljuski Växjö eeskujul on sama sihi võtnud Rootsi riik tervikuna, ainult tähtaeg on pikem - aasta 2050.

Eesmärgi täitmisel on Växjö olnud edukas. Ise rõhutavad nad eriti seda, et kui ajavahemikus 1993-2010 vähenes kasvuhoonegaaside emissioon ehk nn süsinikujalajälg 34%, siis piirkonna sisemajanduse kogutoodang kasvas kaks korda.

Majanduskasv ja elukeskkonna kvaliteet on järsult suurendanud piirkonna atraktiivsust. Peale selle, et tuntus kogu maailmas toob igal nädalal Växjösse delegatsioone ja muidu huvilisi üle kogu maailma, kasvab ka Växjö püsielanikkond igal aastal pea tuhande inimese võrra. Praeguse 82 000 elaniku juures on see muljetavaldav kasv, mis nõuab pidevat ehitustegevust nii linnalt kui ka firmadelt.

Växjö on üks neist omavalitsustest, kes on teatanud, et võimaluse korral tuleb ehitised teha puidust, ning on Rootsi riikliku puitehituse edendamise programmi "Trästad 2012" üks eestvedajaid.

Puidu eelistamise põhjuseid illustreerib hästi Växjö uue elurajooni Limnologeni majade elutsükli analüüs (LCA). LCA tulemusena leiti, et iga sealse kaheksakordse ristkihtpuidust maja jaoks puitelementide tootmisel tekib kogu tootmisahelas nii palju raiejäätmeid, saepuru ja höövlilaaste, et nendest saab toota rohkem energiat, kui kulub kogu maja ehitamiseks vajalike materjalide tootmisel ja ehitusprotsessis.

Ristkihtplaat sobib suurehitisteks. Nii et puitehitus sellisel viisil pole mitte energiat tarbiv, vaid seda tootev tegevus. Ristkihtpuit on vineeri meenutav puitplaat, ainult et spooni asemel on kihtideks serviti kokku liimitud puitlamellid. Õhukeste fassaadiplaatide paksus on 21 mm, seintes ja lagedes kasutatavad plaadid on tavaliselt kuni 80 mm paksused. Kihte on kolm või viis. Eriti sobiv on ristkihtpuit suurte puithoonete ehitamiseks, kavandamisel on kuni 30kordsed hooned.

Puidust korrusmajad. Rootsi tegevusstrateegia puitehituse edendamisel on selle sajandi algusest peale olnud suunatud eelkõige korrusmajade arendamisele, sest soovitakse vältida valglinnastumist. Pealegi on väikeelamutest niigi suur osa puidust, nii et selles valdkonnas mõne protsendi lisandumine ei annaks olulist efekti. Tegevusstrateegia on olnud edukas, nüüdseks asub juba 18% uutest korteritest puitmajades. Soomes, kus puidu osa ehituses on samuti suur, on sama näitaja vaid 1%.

Puitehitiste väikse süsinikujalajäljele kõrval on nende eeliseks võimalus palju kasutatavaid elemente tehases suure täpsusega valmis teha. Tehasetootmine on seejuures väga paindlik - sageli on elemendi kuju ja mõõtmete muutmiseks vaja vaid uue elemendi joonis arvprogrammjuhtimisega masinasse sisestada. See hoiab ka ehitusplatsil aega kokku. Limnologeni parkimismaja elementide maht oli kolm suurt veoautokoormat ja parkimismaja montaaž kestis ainult kolm päeva.

Växjö linnavalitsuses rõhutatakse ülikoolide olulist rolli puitehitusprogrammi elluviimisel. Kõigi suurte puidust uusehitiste projekteerimisel kasutatakse Rootsi ülikoolide abi. Näiteks Limnologeni ehitusega kaasnesid põhjalikud uuringud ning hooned on jätkuvalt jälgimise all.

Passiivmajade tulemine. Växjö viimane suur arendus Portvakten seadis eesmärgiks rahvusvahelise passiivmaja standardi.

Kaks kaheksakordset ristkihtpuidust maja valmisid 2009. aastal ja esimene kasutusaasta näitas, et soojusenergia kulu kütteks jäi tõepoolest alla 15 kWh/m2.

Kuigi korrusmaju on kompaktsuse tõttu lihtsam passiivmajaks ehitada kui eramuid, tuli Portvakteniski seina paksuseks tervelt 538 mm, millest ristkihtpuit moodustas 83 mm ja puitkarkassis olev soojustusmaterjal 385 mm.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing