Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Stockholmi äärelinnast Venemaa naftakuningaks

Kadri Bank, Anu Jõgi 14. september 2011, 07:04

Rootsi riigi üks rikkamaid mehi, Stockholmi äärelinnast pärit poiss, Torbjörn Törnqvist tõusis Venemaa naftatööstuses vägevaks tänu eestlastele.

Teleajakirjanikele ei andnud aga rahu küsimus, kas see, et Yukose hävimise järel sai Törnqvisti ettevõte ainuõiguse eksportida Venemaa naftat, võib olla seotud tema äripartner Gennadi Timtšenko ja Vladimir Putini vahelise tutvusega. SVT loal avaldab Äripäev katked teleajakirjaniku Kristina Hedbergi intervjuust Törnqvistiga.

Kas võiksid rääkida, kuidas te saite nii suure osa naftast, mis oli pärast Yukost saadaval?

Üks asi oli see, et me olime juba alustanud Venemaal tegevust, meil olid juba toornafta lepingud, mida ostsime TNK BP-lt (Venemaa üks suurimaid naftatootjaid toim) vastavalt nende tingimustele. Nad olid ettevõte, mida tunti parima hinna pakkujana. Ja kui Rosneft (Vene riigiettevõte toim) sai võtta (Yukoselt toim) üle nii suured volüümid, polnud neil organisatsiooni, mis sellega tegelema hakkaks. Ja siis tulime pildile meie.

Kuidas teie pildile tulite?
Meil olid Rosneftiga suhted.

Millist tüüpi suhted?
Ärisuhted. Me ei olnud ainus ettevõte, kes Rosneftilt otsis. Kuigi mingil viisil saime võimaluse seda (naftat toim) osta samasuguse hinna eest nagu maksime BP-le.

Kas see oli hea hind?
Jah, korralik. Kuid kõrgem kui keegi teine eal varem oli maksnud. Aga ajad olid head ja meil õnnestus selle pealt teenida, mitte eriti palju. Ma arvan, et räägime sentidest barreli kohta.

Kuid teie käive tõusis siiski 10-11 miljardilt 400le (Rootsi kroonile toim) väga kiiresti.
Sa liialdad. Seda kahel põhjusel: firmal kasvas müük ja volüümid, pluss nafta hinnad kasvasid sel perioodil. Seega seesama volüüm kahekordistaski müüki. /.../ 2006. a tegime ettevõtte ajaloo suurima kasvu.
/.../
Aga miks teie? See (leping Rostnefiga toim) oli kinnine tehing, mida täna on võimatu uurida, aga teie olite selles osalised.
(Naeratades.) Jah. Õige aeg, õige koht. Lisaks see, et meil oli neile välja pakkuda õige kontseptsioon: me kanname nafta eest hoolt, finantseerime naftatootmist, maksame kõrgemat hinda. Või vähemalt sama kõrget kui me maksime TNK BP-le.

Aga kuidas me saame sellest kindlad olla, kui meil on ainult teie sõna ja teil on põhjust öelda, et põhjuseks ei olnud midagi muud kui see?
Ma saan siin lihtsalt istuda ja rääkida, kuidas asjad olid ja on. Me ei ole saanud lepinguid selleks, et (kellelegi toim) midagi maksta. See ei käi meie tegevuses nii.

See, et Putin ja Timtšenko tundsid teineteist, ei mänginud mingit rolli?
Sa esitad nüüd jälle väiteid tõe pähe. Mul ei ole tõendeid või kahtlusi, et sellel mingit rolli oli. On ju palju... Ma ei tea, kas ta (Putin toim) on sellega (otsustamisega, kes saab edasimüügi õigused toim) isegi seotud olnud. Ta oli riigi predisent.

Aga kui neil on suhe ja nafta on riigi kontrolli all, asi päädib nafta traderiga...
(Lõikab vahele) Loomulikult Gunvor maksab kõrgemat hinda kui keegi teine.

On see kindel?
See on tõsi. Mingit muud kriteeriumi ei ole. Me peame otsma... kui sa pakud seda kümnele firmale ja nad kõik ütlevad...

Jah, tänapäeval on see nii, aga sellist pakkumist ei olnud, kui Yukose nafta...
Ei, siis mitte, kui Yukos müüs. Nagu ma ütlesin: benchmark oli sama hind kui me ostsime BP TNK-lt.
Loomulikult maksab Gunvor kõige kõrgemat hinda. Siin ei ole mingit teist kriteeriumit. /.../ Nagu ma ütlesin, sama hind kui me maksime BP-le. See oli üldiselt teada, et nemad said parimat hinda. Ja me kohandasime end BPga. Ja selles, et me sellest siis ka natuke teenisime, polnud midagi halba.

Kuid teisedki oleksid hea meelega end nii suurte mahtude nimel kohandanud.
Jah, kuid meie saime selle.

Küsimus ongi selles: miks?
Me saime. (Pikk paus.) Nagu ütlesin, meil on Venemaal parem organisatsioon. Me oleme seal kaua olnud. Mu partner tunneb turgu. Ta saab rääkida tööstuse juhtidega ja selgitada: andke meile võimalus, me maksame rohkem või leiame parema lahenduse jne.

Ja on kriitikuid, kes lisavad: ”...ja ta tunneb Vladimir Putinit.”
Ma ei usu, et sel oleks tähtsust. Meie situatsioon oleks sama hoolimata, kas see suhe oleks või mitte. Ma usun, et meie leping põhineb puhtalt heal äripraktikal: me ei osta kunagi naftat alla selle turuhinna. Me pole seda kunagi teinud ja raske oleks ka uskuda, et meid saadaks edu, kui me seda teeks.

Törnqvist ei näita Rootsi teleajakirjanikule ka Gunvori majandusaasta aruannet.

Törnqvist ajakirjanikule: Sina ütled, et me oleme suletud. Mina ütlen, et mitte. Ma ei taha istuda siin Uppdrag Granskningu saates ja deklareerida, mida me teenisime ja mida mitte. Ma ei ütle seda konkurentidele (välja). Seal on palju aspekte. On palju suuri Rootsi ettevõtteid ja ma arvan et nad on suletumad kui mina. Nii et ma ei tea mida sa suletuse all mõtled.

Teie ettevõtte otsad jooksevad Küprosele, kust ei saa teada, kes täpselt...
(Naeratades) Kas sa oled seda seal proovinud?

See on raske. Teie ettevõte struktuurile ei ole kerge ligi pääseda.
Ei. See on küllaltki lihtne. Sa istud praegu Gunvori peakontoris Genfis ja kogu tegevus, mis meil siin on, siin ka deklareeritakse ja makstakse maksud. See tegevus, mis on Singapuri kontoris, deklareeritakse seal.

Aga ma ei näinud ju seda.
Ei. Aga miks sulle seda vaja on?

Saatele saadetud e-kirjas eitab Timtšenko sooje suhteid Putiniga. Ta ütleb, et nad on tuttavad, mitte sõbrad. Ta ei ole kunagi saanud mingeid eeliseid ja nad ei ole kunagi eraelus suhelnud.

Intervjuu lõpetuseks väidab Törnqvist, et kõik küsimused Gunvori ümber on teiste ettevõtete kättemaks ja kõik jutud on osaks kampaaniast, mille autoriks ja rahastajaks on Yukos.

Uppdrag Granskning ehk Rootsi „Pealtnägija“ on eetris olnud kümme hooaega ja kujunenud uuriva teleajakirjanduse lipulaevaks, pälvides nii mitmeid auhindu kui ka kriitikat. Teiste teemade hulgas on saade paljastanud näiteks selle, et Ingvar Kamprad juhib salafondi kaudu endiselt ise Ikeat. 2004. aastal pälvis suurt tähelepanu, kui kümme aastat vaikinud tollitöötaja väitis saatele antud intervjuus, et vahetult enne parvlaeva Estonia hukku veeti laeval sõjatehnikat.
Saade on eetris igal kolmapäeval SVT 1 kanalil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2011, 08:10
Otsi:

Ava täpsem otsing