Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Anvelt: ATSi vastuvõtmine ei ole poliitiliselt populaarne
Riigikogu liikme Andres Anvelti sõnul puudutab avaliku teenistuse seadus (ATS) ametnike ja nende perede näol väga suurt hulka valijaid ning seetõttu ei ole selle seaduse vastuvõtmine olnud populaarne.
„ATSi vastuvõtmine eeldab laiapõhjalist poliitilist valitsussektori kokkulepet. Tänasel päeval puudutab ATS 28 000 inimese saatust, mis Eesti puhul on oluline arv valijaid,“ rääkis Anvelt ja lisas, et siia juurde tuleb arvestada veel ka nende inimeste perekonnaliikmed. „Seetõttu ei ole sellise seaduse vastuvõtmine poliitiliselt populaarne.“
Samas märkis Anvelt, et tänasel justiitsministril Kristen Michalil on olemas eeldus selle seaduse läbilükkamiseks, kuna tema poliitilise päritolu tõttu see teda ametnikkonna huvigruppidega ei seo. „Eks aeg näitab,“ märkis Anvelt ja lisas, et raske on siiski jätkuvalt poliitilise kokkuleppe saavutamine nö nomenklatuursete poliitikutega.
Tänane Äripäeva juhtkiri kirjutas, et Michali plaanitav uus ATS viiks ametnikelt teenistusstaažist tuleneva lisapuhkuse, mitmesuguste asjades eest makstavad lisatasud ning ka palgaastmed. „Ametnikkonda ei saa suhtuda ühepulgaliselt. Suur osa ametnikkonnast on laiapõhjaliste spetsialistide taustaga ehk nende liikumine tööjõuturul sõltub nii riigi- kui erasektori konkurentsivõimest,“ vastas Anvelt küsimusele, kas tema meelest on vaja ametnikelt kõik need hüved ära võtta. Anvelt lisas, et nende puhul saab kõne alla tulla lisasoodustuse ümbervaatamine, kuna inimeste liikumine sõltub iga tööandjate pakkumisest.
Küll aga ei tohi Anvelti sõnul lubada olukorda, kus erilise väljaõppe saanud riigiametnikud nagu näiteks politsei-, piirivalve-, päästeametnikud või kaitseväelased liiguksid oma kalli väljaõppe ja kogemusega vabaturul ning see kahjustaks otseselt riigi julgeolekut. „Teisisõnu peab riik käituma nende suhtes läbi eriseaduste kohusetundliku tööandjana ja tagama neis valdkondades ka täiendavad sotsiaalsed garantiid.“
Anvelti sõnul peaks riigiametite juhtidel olema vabamad käed oma palgapoliitika kujundamisel, mis puutub aga kraadi või keeletaseme eest tasustamist, siis see peaks olema sisse kirjutatud ühe või teise ametikoha kirjeldusse juba eelnevalt, ja olema selle lahutamatu osa, mille eest ka vääriliselt tasustatakse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.