Metsamehel senisest veidi vähem paberitööd

Suvel võeti riigikogus vastu metsaomanike poolt ammu oodatud tulumaksuseaduse muutmise seadus, mis loob raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise maksuarvestuse erikorra. Nimelt võib füüsilisest isikust metsaomanik nüüdsest raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügist saadud tulust kuni kolme aasta jooksul metsa majandamiseks tehtud kulusid maha arvata.

Napp kuu hiljem jõustus põllumajandusministri määruse muudatus, mis muutis lihtsamaks metsandustoetuse saamise MAK 2007-2013 investeeringumeetmetest. Tegemist on metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks mõeldud toetusega. Selle muudatuse tulemusel on lõpuks ka metsaomaniku enda töö abikõlbulik. Alates 2007. aastast pidi metsameetmest toetuse saamiseks omanik teenust sisse ostma.

"Oli olukord, kui samast meetmest soetatud võsasaega ei saanud metsaomanik oma noort metsa toetuse saamise raames hooldada," rääkis Võrumaa Erametsaomanike Liidu juhataja Erki Sok.

Jahiseadus on metsaomaniku murelaps. "Kitsed teevad talvel metsakultuuridele liiga süües lume pealt kogu rohelise osa. Põdrad kahjustavad noori männikuid ja haavikuid võrseid ja latvu närides ning kuuskede tüvekoort maiustades. Ainus kasu metsaomanikule tuleb vahetevahel metsseast, kes maapinda mineraliseerib ja nõnda soodustab loodusliku uuenduse teket," märkis Sok.

Metsaomanik saab tema hinnangul jahipidamist vastavalt seadusele omal maal ainult keelata, kuid see abinõu ei aita kuidagi kaasa ulukikahjustuste vähendamisele. Kunagi töötasid maakondades jahindusnõukogud, kes arutasid läbi ulukite loendamise andmed ja kuulasid ära ekspertide arvamused ning tegid ettepanekud kütitavate ulukite arvu kehtestamiseks piirkonnas. Jahindusnõukogud võiks uuesti moodustada, mille tehnilise töö ja kokku kutsumise eest vastutaks Keskkonnaamet," pakkus Sok ühe lahenduse.

Ta möönis, et kohati on metsaomanike ja jahimeeste vahel hea koostöö ka seaduse abita, kuid suures osas on vaja seaduse jõudu olukorra lahendamiseks.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul ollakse uue jahiseadusega keskkonnaministri eestvõttel n-ö poolel teel ja lähitulevikus, võib-olla juba selle aasta numbri sees saab ka uus seadus välja kuulutatud. "Praegused jahipiirkonnad on paika pandud pool või enam sajandit tagasi, vahepeal on tulnud uus riigikord, eraomand. Tahame, et maaomaniku õigused oleksid rohkem kaitstud," lausus Eelmaa.

Uluk ei saa olla kaubaartikkel. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Hegne Lump on seisukohal, et kui kogu jahindus allutada turumajandusele ja seda hakkavad korraldama üksnes kliendile orienteeritud ettevõtted, siis võib see tuua küll omanikule jõukate välisturistide näol olulist lisaväärtust, kuid peletab jahist eemale meie omad jahimehed, kes tunnevad kohalikke olusid, ulukipopulatsiooni seisukorda ja eripärasid.

"Eesti oludes tähendaks see aga järjekordset hoopi maaelule," sõnas Lump. "Uue jahiseaduse rakendumine praeguses formaadis võib saada saatuslikuks väga paljudele maapiirkondades tegutsevatele jahiseltsidele. Peaks tõsiselt kaaluma, millised väärtused on meil tegelikult kaalul. Kõik Eesti jahiseltsid tegelevad ulukihooldega ja kulutavad selleks märkimisväärseid summasid. Jahindus on praegu väga paljude jahimeeste jaoks hobi ja eluviis, millele makstakse peale, mitte ei kulutata selleks maksumaksja raha."

Parima talumetsamajandaja tunnustus saadi aastapikkuse märkimisväärse töö eest.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varbalne iseloomustab Enn Raidet väga tubli, traditsioone hindava metsamehena.

"Kunagise Holdre metskonna kontori hoone baasil on rajatud üle 500 hektari suurune metsatalu. Põllumaid on sellest veidi üle 100 hektari," märkis ta. "Metsandusliku haridusega peremees omas ülevaadet piirkonna talumetsade ajaloost ning teades metsade tegelikku väärtust, julges ta vabade talumaade erastamise perioodil võtta riske ning osta hüpoteegiga koormatud kinnistuid."

Pidev töö aitas võlgadest üle. Hooldamata metsi oskuslikult majandades õnnestus võlad kiiresti tasuda. Selleks kaevati ja remonditi ligi viis kilomeetrit kraave ning ehitati üle kolme kilomeetri metsateid. Raietele on järgnenud uue metsa rajamine - viimase kümne aasta jooksul on istutatud 35 hektarit kuuse- ja männimetsa.

Jahipidamiseks oma firma. Jahipidamise paremaks korraldamiseks asutati oma äriühing.

"Mitme põlvkonna ladusa koostöö tulemusena on loodud talu, mille kogemusi tasub teistele metsaomanikele tutvustada," kinnitas Varblane.

Hinnati majandamise taset. Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, raielankide uuendamist, kuivendamist, teede korrashoidu, varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust.

Erametsaliit tunnustab erametsaomanikke 18. aastat.