Põllumeeste soov on aus konkurents

Alyona Stadnik 15. september 2011, 00:00

"Põhimure on see, et me ei ole ühtses konkurentsis Euroopas Liidu piirkonnas. Millegipärast on otsetoetused 6-10 korda väiksemad kui vanades Euroopa riikides. Me müüme kaupa börsihindadega börsile, aga toetus ei sõltu minu toodangust ega tootmisest," kurtis Läänemaa suurima teraviljakasvataja Reinu-Einari OÜ juht Einar Pärnpuu.

Kui esialgu oli kavas toetusi 2014.-2020. aasta eelarveperioodi jooksul 90% peale ühtlustada, siis praktikas on see number taandunud 30% peale.

Pärnpuu arvates oleks isegi parem, kui neid toetusi üldse ei oleks. "Kui Saksamaal ja meil oleks null toetust, siis saaks nendega võistelda. Tööd me teeme ühtemoodi," lausus Pärnpuu.

Reinu-Einari OÜ ekspordib vilja. "Meid sunnib vilja müüma ka see, et meil ei ole hoiuruumi. Ei ole veel jõudnud sinna investeerida. Ka toetust me ei saa, sest toetusesaamise alused on valed," rääkis Pärnpuu.

Toetuse jagamisel on tema sõnul olulised punktid. Kui ettevõtte käive on 1,5 miljonit krooni, saab ta 30 plusspunkti. "Kui meil on käive 10 miljonit krooni, siis saan kolm miinuspunkti. Kui ma olen üle 40 aasta vana, siis ma ei saa ühtegi punkti, ja kui ma olen alla 40, saan 10 punkti. Niimoodi peab punkte taga ajama," rääkis Pärnpuu.

Investeeringutega väikestel lihtsam. Torma Põllumajandusosaühingu juhatuse esimehe Ahto Vili sõnul on see juba vana nutulaul, et meil on tunduvalt kehvemad toetused kui Euroopa Liidus. Ka Eesti sees ei ole toetuste saamine nii lihtne, tõdes Vili. "Siin on tihe rebimine. Pindalatoetus, kultuuritoetus, piimalehmatoetus jne, neid saab vastavalt nõuetele - kui need on täidetud, siis saab toetust. Investeeringutoetustega on keeruline," kommenteeris Vili. "Seal on vahetegemine, kas sa oled suurtootja või mikroettevõtja. Mikroettevõte saab tehnikale toetusi, aga suured ettevõtted nagu meie tehnikale toetust ei saa," märkis Vili.

Toetuste maksmise poliitika on Vili sõnul moonutanud tehnika järelturgu. "Mikroettevõte saab osta soodustusega uue traktori, seal ei võeta pehmemaid kaubamärke, vaid Mercedes. PRIA toetuse saamisel on mikroettevõttel kohustus hoida seda enda käes viis aastat," selgitas ta asjade käiku.

Süsteem tagurpidi. Vili sõnul on pärast viit aastat traktor moraalselt ja füüsiliselt vananenud, siis müüakse see järelturul suurtootjale, kellel see on intensiivses kasutuses. "Normaalne oleks, et suurtootja teeb uue traktoriga tööd, töötab, kuni traktor ei ole 100% amortiseeritud, ja müüb selle järelturul odavamalt väiksemale ettevõttele, kelle käes see töötab väga hästi. Turul võiksid olla vabaturu põhimõtted," pakkus ta parema lahenduse.

Saaremaa viljakasvataja Kõljala Põllumajandusliku OÜ juhatuse esimehe Tõnu Posti sõnul on Eestis ja ELis sisendhinnad praktilised võrdsed. "Selline toetuste tasemete erinevus on väga suur. Meie jaoks on see ebaaus konkurents," oli tema seisukoht.

Ka Eesti sees võib vaielda ja öelda, et keegi saab rohkem, aga kas sellel on mõtet. Post on rahul. "Investeeringutetoetusi oleme saanud, järelikult oleme piisavalt head olnud," lausus ta.

Põllumeestele toetusi jagava PRIA teatel vastutab maaelu arengukavas paika pandud toetusmeetmete tingimuste eest põllumajandusministeerium.

Põllumajandusäri on riskantne. "Mina ei ole sellel aastal lepinguid sõlminud. Eelmisel aastal sain lepingutega kõrvetada," kommenteeris Puide talu peremees Mati Nurm. Tema sõnul olid eelmise aasta saagid oodatust väiksemad ja olid väiksed leppetrahvid, sest ei saanud koguseid kokku.

Nurme sõnul ei ole tal sel aastal mingit ulmelist saaki. "Meil siin Lõuna-Eestis oli krooniline veepõud, mis oli tõsine häda. Eesti on saagi poolest erinev: need piirkonnad, mis sademeid said, on õnnelikumas seisus, meil on asi nukker," märkis ta.

Kõljala Põllumajandusliku OÜ juhatuse esimees Tõnu Post on saagiga on rahul. "Teravilja- ja rapsisaak oli normaalne, kui arvestada põuda ja seda, et Saaremaal on august olnud vihmane. Kõige selle valguses oleme saagiga rahul, suutsime nendes tingimustest parima välja võtta," ütles Post.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehe Kalle Hamburgi sõnul said piirkonnad, kus vihma õigel ajal piisavalt tuli, head saaki, näiteks Raplamaa ja Põhja-Eesti. Jõgevamaa ja Tartumaa põllud kannatasid põua käes.

Hamburg kasvatab oma Raplamaa talus vilja, rapsi ja kartulit. "Sel aastal on Raplamaal saak kohati kaks korda mullusest parem. Eelmisel aastal oli Raplamaal seevastu põud ning talupidamise ajaloo kõige hullem aasta," lausus Hamburg.

Põllumeeste ja talupidajate suur mure on piimandussektor, seal on suvel ületootmine ning talvel jääb piimast puudu. Tööstustel on laod pulbrit ja võid täis, raha kinni ja samas raha ei jõua põllumeesteni. Silo tegemine ja viljakoristus nõuab raha.

Selle aasta põllumajandustoetused on kokku lepitud ELi liitumislepingutega. Põhiprobleem, mida Eesti põllumehed näevad, on see, et aastal 2014 tuleb uus periood. Kui esialgu pakkus Euroopa Komisjon välja, et liikmesriikidel peaks toetused ühtlustama 90% ulatuses, siis praegu on sõnadest taganetud ja pakutud välja, et järgmise programmiga seitsme aasta jooksul ühtlustatakse 30%. See tähendab seda, et 90% ELi keskmisest toetusemäära ootavad Eesti põllumehed 2021. aastani. See kindlasti ei rahulda neid.

Põllumajanduse sisendite hinnad Euroopas on praktiliselt samad, pigem on Eestis turu väiksuse tõttu hinnad kõrgemad, aga müüme kõik ühtsel turul. See toetussüsteem ei ole millegagi põhjendatud.

Kui me räägime investeeringutoetustest, siis Eestis on pinnapõhised loomatoetused kõikidel võrdsed. Investeeringutoetuste määr on ka kõikidel võrdne. Küsimus on selles, et teatud toetus, mida saab üks ettevõte programmperioodi jooksul kasutada, on umbes 1000 eurot. Suurettevõtte jaoks on seda kindlasti vähe.

2014.-2020. aasta eelarve raamistiku käigus võetakse kindlasti üles debatt põllumajanduse teemal. Küsimus pole selles, et me saaksime rohkem pappi, aga küsimus on selles, et asjad peavad olema õiged ja ausad ühtse põllumajanduspoliitikaga. Me oleme väga selgelt nõudmas selle kokkulepitud tingimuse laiendamist ka Eestile. Nüüd väljakuulutatud otsetoetuste liikmesriikide vahel võrdsustamise tempod ei vasta sellele vaimule, millega Euroopa Liiduga ühinesime. Siin tuleb kindlasti ütlemist.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing