Uued tuuled ITs

"Olulised on ka toodete kvaliteet ja inimeste turvalisus," kinnitas ta.

Jelinvarenko sõnul võimaldab Schneider Electricu pakutav Plantstruxure'i kontseptsioon tööstusettevõtetel luua täpselt oma vajadustele vastava automaatikasüsteemi.

"Üks keskkond võimaldab jälgida ja analüüsida nii protsesse kui ka energiatarvet," selgitas Jelinvarenko. "Kogutud info ja tehnilise lahenduse abil on võimalik tehase võimekust optimeerida."

Plantstuxure'i kontseptsiooni iseloomustavad neli peamist märksõna: skaleeritavus, paindlikkus, integreeritavus ning ühilduvus.

Kompleksne lahendus efektiivseks tootmiseks. "Kontseptsioon koondab automaatikaprotsesside tõhusaks juhtimiseks vajaliku: energiahaldus, tootmise juhtimine, sündmuste ja parameetrite ajaloo, juhtimise ning insenertehnilised lahendused," loetles Jelinvarenko. "Oleme Eestis juurutanud täislahenduse tootmises, kus kasvav tellimuste maht tõi kaasa vajaduse tõsta tootlikkust."

Schneider Electric pakkus koos süsteemiintegraatoritest koostööpartneritega välja lahenduse firma automatiseerimisprotsessi uuendamiseks.

"Uuenduste käigus juurutati tehases paindlik avatud süsteemiga lahendus, mida on võimalik laiendada igal tasemel," kinnitas ta. "Parendatud automaatikasüsteem võimaldab tehasel jälgida reaalajas tootmist, koostada retsepte, töögraafikuid ja aruandeid."

Jelinvarenko märkis, et tootmisprotsess muutus juhitavaks nii lokaalselt kui ka distantsilt ning et kaasaegne automaatikalahendus kindlustab töökindluse, võimaldades protsessi juhtimissüsteemi lihtsalt hooldada ning tulevikus edasi arendada.

Juhtmeta jälgimissüsteem talub ilmastikku. OÜ Defendec turundusjuhi Raili Somelari sõnul on Defendec arendanud välja uudsel patenteeritud tehnoloogial põhineva vaatlussüsteemi, mille abil saab jälgida rohelist perimeetrit.

"Toode Smartdec kujutab endast traadita sensorvõrgustikus töötavaid jälgimisseadmeid," selgitas ta. "Neid on kerge paigaldada, need ei vaja hooldust ning sobivad äärealade ehk siis kaugel asuvate alade jälgimiseks ja sealt info kogumiseks."

Somelar lisas, et toote suureks turueeliseks on seadmete toiteallika kestvus, mis on preagu üle 400 päeva. Süsteem teeb liikuvast objektist pildi ning saadab selle jälgimiskeskusesse, kus infot analüüsitakse. Samuti saab seadme abil mõõta temperatuuri, niiskust jm. Süsteem koosneb detektorist, andmete vastuvõtjast ning vaatluskohas olevas arvutis töötavast tarkvarast.

"Võrgutehnoloogia täiustamine on viinud multihop tehnoloogia kasutamisele ehk teisisõnu - metsas asuvad väikesed andurid on võimelised ka omavahel infot vahetama," kinnitas ta. "Seadmed on mõeldud eelkõige piirivalveorganisatsioonidele, suurtele infrastruktuuriettevõtetele ning sobivad kasutamiseks ka militaarvaldkonnas."

Praegu on seda tehnoloogiat kasutama asunud Eesti politsei- ja piirivalveamet, Eesti Energia, Moldova ning Ukraina piirivalvurid ning mitmed teised Ida-Euroopa riigiametid.

Kaasaegne automaatika pakub hulgaliselt lahendusi, mis võimaldavad juhtida seadmete ja protsesside kulgu sootuks lihtsamalt ning väiksemate kulutustega kui seni.

Järjest kasvavatest andmehulkadest osatakse üha enam teha tasuvaid järeldusi. Masstoodangu puhul on üks möödapääsmatu tootmise efektiivsuse näitaja kvaliteetsete tooteühikute valmimise hulk mingi aja jooksul. Võrreldavate toodete puhul võimaldab statistika leida kitsaskohti ning aitab planeerida protsessi kulgu ning kulutusi.

Seadme mehaaniliselt tükiloendurilt vahetuse lõpus andmete kaustikusse kirjutamisest on sootuks lihtsam saada see info automaatselt kohalikku andmebaasi või käepärasesse Ecxeli tabelisse.

Lisades tükiarvule tootmisprotsessi käigus mõõdetud parameetrid, saab teavet eeldatava kvaliteedi kohta ning seadmete riketele on võimalik jõuda kiiremini jälile. Saadaval on põhimõtteliselt ka mõõdetud tootmisnäitajaid näiteks konkreetse masinaoperaatori kohta.

Paljudes ettevõtetes on tööaja fikseerimiseks kasutusel personaalsed kiip- või magnetkaardid, mida saab edukalt rakendada tootmisprotsessi jälgimise süsteemis. Fikseerides sama kiibiga end liinile tööle asudes, sealt lahkudes või seisaku põhjust määrates, saab täiendavat infot operaatorite suhtumise ja töövõimekuse kohta.

Kogutud informatsioon võib osutuda kasulikuks kas või preemiate ja palgaarvestuse juures. Kindlasti ka töötaja distsiplineerimisel ja motiveerimisel.

Tehnoloogiad arenevad maailmas väga kiiresti ning neid on vaja osata kasutada. Näiteks vajatakse väga lasertehnoloogial põhineva keevitusprotsessi spetsialiste, keda meil veel ei koolitata. Partnereid saame leida Eestist ja mujalt maailmas, kui meil on oskus ja valmidus uusi tehnoloogiaid kasutada.

Eesti ettevõtted pole nigelamad kui meie põhjanaabrite omad. Siiski, on vaja tihedat suhtlemist ettevõtjatega, kuidas edendada uute tehnoloogiate ulatuslikumat kasutuselevõttu. Näiteks masinaehitajatel on küsimus, mis suunas edasi liikuda: osalemine kosmose- ja lennukitööstuses, väikelaevaehitus, plasti- ja nanotehnoloogiad.

Klaster pakub arenguid. Üks võimalusi Eesti töötleva tööstuse arendamiseks on klastrid. Ehk siis erasektor töötab välja sisendi ning seejärel pöördub teadusasutus(t)e poole. See suunab meie teadlasi senisest enam tegelema teaduse rakendamisega ning meie majanduse edendamisega. Ülikoolid ja teadlased peavad olema enam orienteeritud majandusele. Rohkem patente, enam intelligentset tootmist.

Kõike ei pea kodus tegema. Näiteks Soomes on loodud tugevad arendusfirmad, mis otsivad igapäevaselt maailmas parimaid tehnoloogilisi lahendusi. Neisse otsingutesse on kaasatud ka Soome välisteenistus - saatkondade nõunikud otsivad uusi lahendusi ja annavad oma ettevõtjatele soovitusi uute turgude hõivamiseks. Soome toob koguni 95% uutest tehnoloogiatest sisse piiri tagant.

SoTuumauuringute Keskuses (CERN) roteeruv esindaja. Ka Eestil võiks olla CERNis oma huvide eest seisja, kes valitaks mehaanika, IT, füüsika erialaspetsialistide hulgast. EASi tugev esindus Silicon Valleys on tõestanud, et see investeering võib end ära tasuda väga kiiresti. ?