'Valge rüütel' Hiina ulatab sõbrakäe

Katri Soe-Surén 15. september 2011, 00:00

Kriitikud hoiatavad Euroopa hinge müümise eest diktatuurile.

Hiinal on maailma suurimad valuutavarud, nüüd näib olevat paras aeg need käiku lasta. Hiina on valmis "sirutama abikäe" ja investeerima Euroopa riikides ja USAs, kordas Hiina peaminister Wen Jiabao eile oma varasemat lubadust maailma majandusfoorumi avamisel Hiinas Dalianis. Vastutasuks peab USA kaotama ekspordipiirangud kõrgtehnoloogilistele toodetele ning avama oma turud Hiina investeeringutele.

Euroopa Liit peab vastukaubana investeeringute eest tunnustama Hiinat turumajandusena. See võiks olla "viis, kuidas üks sõber teist sõpra kohtleb", ütles Wen Jiabao.

Wen viitas faktile, et 2016. aastal saab Hiina WTO täieõigusliku liikmena niikuinii turumajanduse staatuse. Eurooplased võiksid selle sammu aga juba varem astuda. Hiina loodab, et see juhtub juba järgmisel ELi-Hiina tippkohtumisel 25. oktoobril.

Turumajanduse staatus kaitseks Hiinat dumpinguvastaste süüdistuste eest ja oleks Pekingile kõrge sümboolse tähendusega.

Samas lisas Wen, et Euroopa riigid peavad end ka ise aitama, vähendama eelarve defitsiite, looma töökohti ja mitte lootma ainult Hiina peale. "Riigid peavad esmalt oma majad ise korda tegema. Arenenud riigid peavad rakendama vastutustundlikku eelarve- ja rahapoliitikat. Praegu on kõige olulisem hoida ära riigivõlakriisi levimine Euroopas."

Abistama ei maksa tormata. Hiina peaks ootama, kuni on näha, kuidas euroriigid oma võlaprobleeme lahendada plaanivad, ütles ajalehele FT ka Hiina keskpanga endine nõunik Yu Yongding. "Hiina ei ole probleemsete riikide viimane aitaja."

"Ei spekulantide majandusele," ütles Wen Jiabao hiljuti riigivisiidil Budapestis. "Meie esindame majandust, mis põhineb tööl."

Hiina on siiski mõningal määral juba investeerinud Kreeka ja Portugali, aga ka Ungari võlakirjadesse. Itaalia valitsuse hiljutised läbirääkimised Hiina fondiga CIC on toitnud lootusi, et Peking võib peagi osta suuremas koguses ka Itaalia võlakirju ja leevendada nii riigi refinantseerimisprobleeme. Itaalia valitsusallikate teatel on juttu olnud siiski ainult Hiina investeeringutest ettevõtetesse ja mitte võlakirjadesse. Ka üleeilne Itaalia 5aastaste võlakirjade oksjon näitas, et nõudlus oli väike ja et Hiina pakkumises tõenäoliselt ei osalenud.

Euroopa müüb oma hinge maha. Hiina kasutab võlakriisi oma maine parandamiseks, inimõiguste rikkumisest ei räägi enam suurt keegi, kritiseeris Hiina-eufooriat Roomas, Madridis, Lissabonis ja Ateenas Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung. "Maailma suuruselt teine majandus mängib filigraanselt euro päästjat, sealjuures unustavad võlakoorma all ägavad eurooplased kiiresti, et Hiina on diktatuur," kirjutas leht.

Kui varem seadis Euroopa Hiinale turumajandusena tunnustamise tingimuseks inimõiguste ja intellektuaalse omandi tugevama kaitse, siis need hääled on nüüd vaikimas. Leht viitas ühtlasi faktile, et Saksamaa ja teised heal järjel eurotsooni riigid on Hiina suhtes vägagi skeptilised.

Sakslasest eurovolinik Günther Oettinger on öelnud, et kui Hiina ostab Euroopa võlakirju, ei ole tegemist heategevusega: "Hiina võtab üle Euroopa Liidu, ja meie, eurooplased, müüme maha oma hinge."

Veel mõned aastad tagasi kutsuti Hiinat Ameerikas ja Euroopas nimega "kollane oht", kirjutas ka Spiegel Online ning meenutas, kuidas veel hiljuti kardeti Hiina odavtööjõudu, mis hävitab Läänes terved tööstusharud ning miljonid töökohad. Lisaks inimõiguste kadu Ida üha tugevnevate poliitiliste mõjude tõttu.

"Nüüd on kriitikutel uued probleemid - probleemid mitme nulliga," ironiseeris Spiegel. ""Kollasest ohust" on saanud "valge rüütel", kes lubab, et ei jäta oma kaubanduspartnereid Euroopas ja Ameerikas hätta."

Brasiilia rahandusministri Guido Mantega sõnul plaanivad Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika rahandusministrid ja keskpankade juhid juba tuleval nädalal arutada euroriikide võimaliku abi üle. "Me räägime sellest, mida on vaja teha, et Euroopa Liitu selles olukorras aidata," ütles Mantega.

Uudisteagentuuri Reuters andmetel on plaanis konkreetselt arutada eurotsooni riikide võlakirjade ostmist. Brasiilia majanduslehe Valor Economico andmetel on plaan osta siiski ainult Saksa ja Briti võlakirju. Kuna nende müügiga pole neil riikidel ka muidu probleemi, siis eurotsooni need ostud ei aitaks.

IMFi juht Christine Lagarde oli BRIC-riikide investeeringute suhtes skeptiline. "Ma loodan, et kui need peaks tõepoolest toimuma, siis need jagatakse laiapõhjaliselt ning ei piirdutaks vaid mõnede väheste riikide turvaliste võlakirjadega," ütles ta Itaalia lehele La Stampa.

BRIC-riikide käes on suured valuutareservid. Hiinal 3,2 triljonit dollarit, Indial 320 miljardit ning Brasiilial 350 miljardit dollarit. Seega võiks BRIC riikidelt tulla eurole tugev toetus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing