„Valge rüütel“ Hiina ulatab sõbrakäe

15. september 2011, 08:22

Juba mõnda aega on Hiina olnud USA suurim võlausaldaja. Nüüd peab rahvavabariik päästma ka Vana Maailma ja selle raha.

Kriitikud hoiatavad euroopa hinge müümise eest diktatuurile.
Hiinal on maailma suurimad valuutavarud, nüüd näib olevat paras aeg need käiku lasta. Hiina on valmis „sirutama abikäe“ ja investeerima Euroopa riikides ja USAs, kordas Hiina peaminister Wen Jiabao eile oma varasemat lubadust maailma majandusfoorumi avamisel Hiinas Dalianis. Vastutasuks peab USA kaotama ekspordipiirangud kõrgtehnoloogilistele toodetele ning avama oma turud Hiina investeeringutele.

Euroopa Liit peab vastukaubana investeeringute eest tunnustama Hiinat turumajandusena. See võiks olla „viis, kuidas üks sõber teist sõpra kohtleb,“ ütles Wen Jiabao. Wen viitas faktile, et 2016 saab Hiina WTO täieõigusliku liikmena niikuinii turumajanduse staatuse. Eurooplased võiksid selle sammu aga juba varem astuda. Hiina loodab, et see juhtub juba järgmisel ELi-Hiina tippkohtumisel 25. oktoobril. Turumajanduse staatus kaitseks Hiinat  dumpinguvastaste süüdistuste eest ja oleks Pekingile kõrge sümboolse tähendusega.

Samas lisas Wen, et Euroopa riigid peavad end ka ise aitama, vähendama eelarve defitsiite ja looma töökohtade loomisega ning mitte lootma ainult Hiina peale. „Riigid peavad esmalt oma majad ise korda tegema. Arenenud riigid peavad rakendama vastutustundlikku eelarve- ja rahapoliitikat. Praegu on kõige olulisem hoida ära riigivõlakriisi levimine Euroopas.”
Hiina peaks ootama, kuni on näha, kuidas euroriigid oma võlaprobleeme lahendada plaanivad, ütles lehele FT ka Hiina keskpanga endine nõunik Yu Yongding. „Hiina ei ole probleemsete riikide viimane aitaja.“ „Ei spekulantide majandusele,“ ütles Wen Jiabao hiljuti riigivisiidil Budapestis. „Meie esindame majandust, mis põhineb tööl.“
Hiina on siiski mõningal määral juba investeerinud Kreeka ja Portugali, aga ka Ungari võlakirjadesse. Itaalia valitsuse hiljutised läbirääkimised Hiina fondiga CIC on toitnud lootusi, et Peking võib peagi osta suuremas koguses ka Itaalia võlakirju ja leevendada nii riigi refinantseerimisprobleeme. Itaalia valitsusallikate teatel on juttu olnud siiski ainult Hiina investeeringutest ettevõtetesse ja mitte võlakirjadesse. Ka üleeilne Itaalia 5-aastaste võlakirjade oksjon näitas, et nõudlus oli väike ja et Hiina pakkumises tõenäoliselt ei osalenud.

Euroopa müüb oma hinge maha

Hiina kasutab võlakriisi oma maine parandamiseks, inimõiguste rikkumisest ei räägi enam suurt keegi, kritiseeris Hiina-eufooriat Roomas, Madriidis, Lissabonis ja Ateenas Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung: „Maailma suuruselt teine majandus mängib filigraanselt euro päästjat, sealjuures unustavad võlakoorma all ägavad eurooplased kiiresti, et Hiina on diktatuur.“ Kui varem seadis Euroopa Hiinale turumajandusena tunnustamise tingimuseks inimõiguste ja intellektuaalse omandi tugevama kaitse, siis need hääled on nüüd vaikimas. Leht viitas ühtlasi faktile, et Saksamaa ja teised heal järjel eurotsooni riigid on Hiina suhtes vägagi skeptilised. Sakslasest eurovolinik Günther Oettinger on öelnud, et kui Hiina ostab Euroopa võlakirju, ei ole tegemist heategevusega: „Hiina võtab üle Euroopa Liidu, ja meie, eurooplased, müüme maha oma hinge.“ Veel mõned aastad tagasi kutsuti Hiinat Ameerikas ja Euroopas nimega „kollane oht,“ kirjutas ka Spiegel Online ning meenutas,  kuidas veel hiljuti kardeti Hiina odavtööjõudu, mis hävitab Läänes terved tööstusharud ning miljonid töökohad. Lisaks inimõiguste kadu tänu Ida üha tugevnevatele poliitilistele mõjudele. „Nüüd on kriitikutel uued probleemid - probleemid mitme nulliga,“ ironiseeris Spiegel: „„kollasest ohust“ on saanud „valge rüütel“, kes lubab, et ei jäta oma kaubanduspartnereid Euroopas ja Ameerikas hätta“.

Ka BRIC-riigid võivad appi tulla

Brasiilia rahandusminister Guido Mantega sõnul plaanivad Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika rahandusministrid ja keskpankade juhid juba tuleval nädalal arutada euroriikide võimaliku abi üle. „Me räägime sellest, mida on vaja teha, et Euroopa Liitu selles olukorras aidata,“ ütles Mantega. Uudisteagentuuri Reuters andmetel on plaanis konkreetselt arutada eurotsooni riikide võlakirjade ostmist. Brasiilia majanduslehe Valor Economico andmetel on plaan osta siiski ainult Saksa ja Briti võlakirju. Kuna nende müügiga pole neil riikidel ka muidu probleemi, siis eurotsooni need ostud ei aitaks.

IMFi juht Christine Lagarde oli BRIC-riikide investeeringute suhtes skeptiline: „Ma loodan et - kui need peaks tõepoolest toimuma - siis et need jagatakse laiapõhjaliselt ning ei piirdutaks vaid mõnede väheste riikide turvaliste võlakirjadega,“ ütles ta Itaalia lehele „La Stampa“. BRIC riikide käes on suured valuutareservid. Hiinal 3,2 triljonit dollarit, Indial 320 miljardit ning Brasiilial 350 miljardit dollarit. Seega võiks BRIC riikidelt tulla eurole tugev toetus.


Hiinlaste viimased suuremad investeeringud Euroopas:
Hiina on investeerinud Euroopa võlakirjadesse ligikaudu 550 kuni 600 miljardit eurot, hindab ajaleht Financial Times Deutschland. Enne finantskriisi 2007. aastal oli see summa veel 200 miljardit. Osa sellest summast on pankade ja ettevõtete aktsiates. Suurim osa aga ehk siis 450 miljardit eurot on aga pargitud eurotsooni riigivõlakirjadesse. Hiinlaste käes on umbes 4 protsenti kõigist Itaalia riigivõlakirjadest. Võrdluseks Saksamaa võlakirju peaks hiinlaste käes olema umbes viis kuni 10 protsenti käigist käibel olevatest võlakirjadest.
Hiina People’s Bank ostis hiljuti suurema osaku kindlustusfirmast Munich Re. Augusti algul võttis Hiina arvutitootja Lenovo üle Saksa Medioni.
Kreekas kontrollib Hiina logistikakontsern Cosco järgmise 35 aasta jooksul Pireuse sadama suurimat konteinerterminali. Islandil ostis üks Hiina investor poole kalastuskontsernist Stormur Seafood. Hiina osaleb ka ühe süvameresadama ja Keflaviki lennujaama laiendamistöödes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2011, 08:23
Otsi:

Ava täpsem otsing