Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tiit Hennoste: ühiskonnas suureneb meeste lumpenistumine
Eesti ühiskond, kus 12–14 protsenti lastest ei jõua põhiharidusest kaugemale, pole kirjandusteadlase Tiit Hennoste sõnul jätkusuutlik.
Selles võib näha suurt sotsiaalselt probleemi, mis on põhiliselt poiste probleem – taimelava joodikutele kohaliku poe taga. "Aga sama tähtis on, et poiste ja tüdrukute ebavõrdsus kasvab iga haridusastmega, kuni kõrgharitute hulgas on naisi 2,5 korda rohkem kui mehi," kirjutab Tiit Hennoste Sirbis.
Seejuures ei saa naised oma kõrgemale haridusele vaatamata ühiskonnas kõige kõrgemaid kohti ja piisavalt avalikku võimu ning tulemiseks on, et kõrgel valitsevad mehed, kes pole ennast veel surnuks töötanud. All joovad mehed, kes pole ennast veel surnuks joonud ja keskel on naiste valitsetav paks kiht, kirjeldas Hennoste.
Wikipedia andmeil õppis Tiit Hennoste aastail 1976–82 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja oli samas 1982–85 aspirantuuris. 1985 asus ta tööle eesti keele kateedris õpetajana ja oli 1988–93 lisaks eesti keele labori juhataja. 1991. ja 1992. aasta kevadtrimestritel oli Hennoste külalislektoriks Amsterdami Ülikoolis. Aastail 1992–96 töötas ta Helsingi Ülikooli eesti kirjanduse lektorina. Taas Tartu ülikoolis, oli ta aastail 1996–2004 eesti filoloogia osakonna teadur, seejärel 2004–08 Helsingi Ülikooli eesti kirjanduse ja kultuuri lektor. Hiljem on Hennoste olnud Tartu Ülikoolis arvutilingvistika teadur.
Hennoste on ajakirjade Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Oma Keel ja Loomingu Raamatukogu toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige, haridusministeeriumi eesti keele, kirjanduse ja meedia ainenõukogu liige ja pressinõukogu aseesimees.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.