Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vitsur: patuoinas pole ainult raskustesse vajunud Kreeka

    Kreeks kõrval on tahes või tahtmata praeguses kriisis süüdi ka Euroopa killustatus ja valuutaliiduga ühinemise kriteeriumite puudulikkus, aga ka laenuandjate vastutustundetus, leiab Heido Vitsur.

    Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.
    Kommenteerib majandusekspert Heido Vitsur.
    Olen mitu korda öelnud ja kirjutanud, et euro sündis sellisena nagu ta sündida poleks tohtinud ja et sõltumatult sellest, mida poliitikud tahavad või teevad, majanduslikult ebaefektiivsed moodustised kauaks püsima ei saa jääda. Euro probleemide mõistmisel tuleb kõigepealt aru saada, et euro probleemid ei tulene mitte niivõrd eurost endast, vaid sellest, millele euro baseerub: nimelt kultuuriliselt, keeleliselt,tehnoloogiliselt, arengutasemelt jne killustunud riikidele. See, et eurotsoon pole optimaalne valuutatsoon, pole ju tõepoolest algusest saadik saladus olnud. Need poliitikud, kes taotlesid sügavamat integratsiooni ja loomulikult teadsid neid probleeme, lootsid, et neil õnnestub ühisraha abil integratsiooni edasi lükata, kuid elu tegi siin oma korrektiivi. Eurost sai ülemääraselt palju prestiiži, mitte majandusliku otstarbekuse objekt.
    Kui aga tulla praeguse kriisi konteksti, on ilmne, et ühtegi neist puudustest, mis eurotsoonist optimaalse valuutapiirkonna teeks, üle terve eurotsooni nii lühikese aja jooksul kui seda kriisi kulg meile on jätnud, pole võimalik lahendada.
    Euro toimimiseks ja püsimajäämiseks on põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks tsooni nõrgemate liikmete selline jaluleaitamine, et nad mitte üksnes ei suudaks täita oma finantskohustusi, vaid et nad suudaks tõusta samasugusele tehnoloogilisele tasemele kui tugevamad eurotsooni majandused ja saavutaks Euroopas ning maailmas piisava konkurentsivõime. Ilma selleta jääks nõrgemad majandused ülejäänud Euroopa Liidule kas alatiseks finants- või sotsiaalseks koormaks.  Teiseks võimaluseks on eurotsooni selline optimeerimine, et see muutuks enamvähem optimaalseks valuutatsooniks. Enamvähem sellepärast, et kultuurilised ja keelelised ning eelarvamuslikud barjäärid ei kao mitme inimpõlve jooksul kuhugi. Arvan, et see optimeerimine tuleb kõne alla üksnes siis, kui tsoonist lahkujatele pehme maandumise korraldamine muutub ilmselgelt ja tunduvalt odavamaks kui nende eurotsoonis hoidmine. Eurotsoon sellisena nagu see tekkis, pole üheski mõttes optimaalne, vaid pikas perspektiivis hoopis võimatu valuutaliit. Pole ju saladus, et tugeva majandusega riikidele on eurotsooni kuulumine olnud kasuks ja teistele kahjuks – nende konkurentsivõime on veelgi vähenenud. Ülaltoodu käib eurotsooni pikaajalise perspektiivi kohta.
    Lühiajalises perspektiivis on olukord keerulisem, sest nii nagu liidu moodustamisel, maksab ka nüüd majanduslikust loogikast rohkem poliitikute tahe. Samuti õigus ning ka õiglus. Eurotsoonist kedagi välja arvata ei saa ja kõik liikmesriigid olid ju sinna kriteeriumide täitmisel oodatud. Samuti tuleb arvestada, et igal antud hetkel on lühiajalised riskid alati tähtsamad kui pikaajalised, ning et poliitikud tahavad seda liitu koos hoida, kuigi see muutub kõigile järjest kallimaks. Ühtedele sellepärast, et nad peavad oma rahaga eurot ja võlglasi toetama, teised aga seepärast, et neil pole võimalik ajada sellist majanduspoliitikat mis oleks nende majanduskasvu ja konkurentsivõime taastamiseks vajalik.
    Kuid sõltumatult sellest, kas mõnel riigil aidatakse eurotsoonist lahkuda või mitte, tuleb eurotsooni juba lähiajal kõvasti reformida, et eurotsoon vähemalt põhiliste majandusparameetrite osas hakkaks omandama optimaalse valuutatsooni jooni. Euroala majandusvalitsust ja eelarveliitu tahetaksegi selliste muudatuste elluviimiseks ellu kutsuda. Sisuliselt tähendaks see teatud piirides maksupoliitika ühtlustamist, kontrolli kulutuste ja sotsiaalpoliitika, eriti tööhõivepoliitika ja muude sotsiaalpoliitika tahkude, jätkusuutlikkuse üle.
    Need võlad tuleb meil koos kinni maksta või ümber korraldada selle tasemeni või sellel viisil, kus need riigid saaks ise oma võlga teenindama hakata. Vastasel juhul kaotame veel rohkem. Peame tunnistama, et enamikul juhtudest kasvasid riikide võlad nii suureks esiteks seepärast, et euro sündis sellisena, nagu ta ei oleks tohtinud sündida, et ühinemiskriteeriumid olid jätkusuutliku valuutaliidu formeerimiseks ebapiisavad ja teiseks seepärast, et laenamise suhtes puudus tarvilik regulatsioon, et laenuandjate vastutus oli liiga madal, et laenuandjad võisid õigustatult loota, et neid päästetakse. Lõppude lõpuks pole ka Kreeka üksi puhtakujuline patuoinas.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.