Eesti Energia eelistas Nordeconi

OSAMATi projekti maksumus on üle 2,6 miljoni euro ehk 41,2 miljonit krooni, millest 43 protsenti tuleb eurorahast. Projekti eesmärk on uurida ja katsetada põlevkivituha kasutamist teedeehituses. Selleks rakendatakse uut mass-stabiliseerimise tehnoloogiat, mille kohaselt segatakse pinnas betooni ja tuha seguga.

Projekti kritiseerijaid häirib asjaolu, et projektijuht Eesti Energia ei korraldanud koostööpartnerite leidmiseks avalikku konkurssi. Samuti küsivad vastalised, miks eraldatakse nii suur raha põlevkivituha uuringutele, millega on Eestis aastakümneid tegeldud. Tegelikult tegeldakse praegugi, näiteks on ASil Teede Tehnokeskus lõppjärgus koostööprojekt ühe Saksa partneriga. "Selle käigus oleme uurinud nn uue tuha kasutusvõimalusi põhirõhuga erinevate pinnaste tugevdamisel," tutvustab Teede Tehnokeskuse arenduse ja uuringute osakonna juhataja Taivo Möll. "Kui tulemused on positiivsed, loodame selle teemaga jätkata."

OSAMATi projekti ühe eestvedaja, ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad tuhamüügi teenistuse juhi Aleksander Pototski sõnul on väär väita, et me teame põlevkivituhast kõike. "See keevkihtkatelde tuhk, mida meie kasutame, on täiesti teise füüsikalis-keemilise koostisega," selgitab Pototski. "Ja teiseks on täiesti uudne tehnoloogia - kui vanasti pandi tuhka teepinnasele, siis meie ehitame tee jaoks betoonkeha tuha baasil."

Projektis osaleja võttis riski. Pototski sõnul kulub projektile eraldatud raha kahe testlõigu ehitamiseks, põlevkivituha ja testlõikude pinnaseproovide laborianalüüsideks, spetsiifiliste tee-ehitusseadmete muretsemiseks ja töötasudeks. "Finantseerimine kestab 2014. aasta lõpuni, ent projekt ise ära ei lõpe," rõhutab ta.

Küsimusele, miks Eesti Energia avalikku konkurssi ei korraldanud, vastab Pototski, et reglemendi järgi pidid nad enne rahastamistaotluse esitamist leidma koostööpartnerid. "Me ei saanudki konkurssi teha, sest meil ei olnud siis teada ei rahasummat ega ka seda, milliseid tingimusi meile üldse pakutakse," räägib ta ja lisab, et need firmad, kes olid nõus punti asuma, võtsid endale riski.

Pototski kinnitusel tegi Eesti Energia koostööettepaneku kolmele firmale, kellest AS Teede REV 2 ei avaldanud osalemissoovi, ning koostööks olid valmis AS Talter (praegune AS Lemminkäinen Eesti) ning AS Nordecon Infra (nüüdseks liitunud ASiga Nordecon). "Me pidasime mõlemaga läbirääkimisi," kinnitab Pototski. "Talteril oli põhiline huvi bituumeni vastu, mitte põlevkivituha vastu. Nordecon oli nõus töötama tuhaga."

Eesti Energia üheks oluliseks tingimuseks oli koostööpartneri valmisolek panustada uurimis- ja arendusprojekti rahaliselt (minimaalselt 15 protsenti projekti maksumusest) ning tehniliste vahendite ja kogemuste olemasolu.

Lemminkäinen Eesti juhataja Sven Pertens lükkab ümber väite, justkui poleks neil olnud huvi põlevkivituha vastu. "Kuna see projekt oligi ju põlevkivituha stabiliseerimise kohta, siis meil ei olnud põhjust öelda, et meie eesmärk on tegeleda bituumeni, mitte tuhaga," seletab Pertens. "Meil oli selleks ajaks juba olemas mitmesugune stabiliseerimise kogemus, kaasa arvatud tsemendiga."

Samuti kinnitab Pertens, et mingeid läbirääkimisi nendega ei peetud. "Me pidime kirjutama oma nägemuse ehk midagi esseelaadset selle asja kohta. Samuti pidime avaldama arvamust, kui palju ettevõte oleks valmis ise sellesse uurimistöösse panustama," meenutab Pertens. "Kirjatüki tegime tähtajaks ära ja pärast seda oli tükk aega vaikust. Kui ise uurimisime, siis öeldi, et meid ei olnud valitud." Pertens kinnitab, et nad olid OSAMATi projektis osalemisest huvitatud ja võimelised välja käima omafinantseeringu samas suurusjärgus, nagu seda on teinud Nordecon.

Räägitakse n-ö lohutuskaasamisest. Ehitusringkonnas levib visalt järgmine spekulatsioon: Nordecon võidi põlevkivituha uurimisprojekti kaasata seetõttu, et kuna Liiapeksi-Loobu maanteelõigu ehitusobjektil ei saadud neile abistavat kätt ulatada, siis nüüd tehakse seda OSAMATi projekti abil. Teatavasti pidi Nordecon 7,8 miljonit eurot (122 miljonit krooni) maksva 20 kilomeetri pikkuse lõigu valmis saama eelmise aasta 15. novembriks, ent tegelikult avati lõik liikluseks tänavu 15. augustil. Liiapeksi-Loobu teelõigu ehitushange oli ka üks põhjus, miks kaitsepolitsei tegi eelmise aasta novembris läbiotsimisi maanteeametis, majandusministeeriumis ja Nordeconis. Nordeconi suuromanik Toomas Luman on Eesti Energia nõukogu liige. Kui seni on Luman aastaid toetanud Reformierakonda, siis eelmisel aastal hakkas ta annetusi tegema ka IRLile.

"Jääb mulje, et kuna Nordecon jäi Peterburi maantee lõigu ehitamisega jänni ja kuna seal oli tegu riigihankega ja juurde maksta ei saanud, siis lepiti kuskil vaikselt kokku, et kompenseerime uuringuprojektiga," räägib riigikogu liige, keskerakondlane Kalev Kallo. "Minu meelest on korruptsiooni lõhn siin kõvasti küljes. Millegipärast rabeleb kapo hirmsasti kohalike omavalitsustega, aga riigi tasandil käib korruptsioon täie tempoga ja siin on nagu kuldid rukkis."

Kallo esitas OSAMATi projekti kohta järelepärimise, millele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ilmselt lähiajal vastab.

Nordecon: vale, meelevaldne, pahatahtlik. Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink peab maanteeameti tellitud ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist finantseeritud Liiapeksi-Loobu teelõigu ehituslepingu ning Eesti Energia koordineeritud ja Euroopa Komisjoni LIFE+ programmist rahastatava OSAMATi uurimistöö omavahelist sidumist meelevaldseks, vääraks ja pahatahtlikuks. "Väga konkreetse eesmärgiga ehituslepingu teostamine ja laiapõhjalises uurimistöös osalemine on selgelt eristatavad ja neid ei ole võimalik omavahel siduda, eriti kui need on erinevate osapoolte ja allikate kaudu finantseeritud," rõhutab Vink.

Tema sõnul põhjustasid Liiapeksi-Loobu teelõigu ehitustööde venimise karmidest talvetingimustest tekkinud külmakerkepraod olemasolevas katendis ning mittevastavused tellija esitatud projektlahendustes.

Põlevkivituhka on kasutatud suurel osal Eesti maanteedest 1970.-1980. aastatel. Põlevkivituhaga stabiliseeritud kihid olid küll tugevad, kuid tuha doseerimisvõimalused polnud väga täpsed ning liiga suure sideaine sisalduse puhul kujunesid probleemiks välistemperatuuri muutustest põhjustatud mahumuutused, mille tagajärjel tekkisid katetesse ja alustesse põikpraod. 90ndatel enam tuhaga stabiliseerimist ei kasutatud ja asuti otsima uusi võimalusi.

Üks oluline erinevus praeguste katsetööde ja varasemate tööde vahel seisneb selles, et seoses uute keevkihi tehnoloogial põhinevate katelde kasutusele võtmisega Narva Elektrijaamas on muutunud ka põlevkivituha koostis, mida aga ehitusmaterjalide seisukohast pole veel eriti jõutud uurida ning OSAMATi projekt on siinkohal tänuväärt allikas.

Teine oluline erinevus on see, et tänapäevane stabiliseerimistehnika võimaldab doseerida ja segada koostismaterjale palju täpsemalt kui 30 aastat tagasi.

Päris uudne aspekt on OSAMATi puhul põlevkivituha kasutamine nõrkade pinnaste mass-stabiliseerimisel, mida Eestis varem teedeehituse alal tehtud pole, kuid mis võib seoses ehitusmaterjalide nappuse ja kütuse kallinemisega kujuneda oluliseks võimaluseks teede ehitamisel.

Ja kuna projekti käigus saadud tulemused on avalikud, siis ka meie loodame sellest kasulikke kogemusi saada.

OSAMATi eesmärk on põlevkivituha kasutamine nõrkade ja ebakindlate pinnaste (nt turvas) süvastabiliseerimiseks, mis aitab vältida tulevikus suurte mäemassiivide vedu teemuldesse turbapinnase väljavahetamiseks. See muudab tee-ehituse kiiremaks ja odavamaks. Põlevkivituha kasutamisel tee-ehituses on positiivne mõju keskkonnale ning tugev ekspordipotentsiaal.

Kogu teaduslik informatsioon projekti tulemuste kohta on avalik ning seda saavad kasutada kõik huvilised. Avalikustamise tingimus kaasneb juba ainuüksi Euroopa Komisjoni kaasrahastusega ning komisjon jälgib regulaarselt projekti kulgu. Projekti algatamisel oli osalevate ettevõtete selge huvi, et seda tehnoloogiat hakataks tulevikus laiemalt kasutama.