Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus veab erasektori kinnisvara

Mariliis Pinn 19. september 2011, 00:00

Andmetest selgub, et II kvartalil investeerisid ettevõtted 172 mln eurot hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse, mullu oli see summa 90 mln eurot. Viimati olid investeeringud nii suured 2008. aasta II kvartalis, mil investeeriti 209 mln eurot.

"Statistikaameti avaldatud informatsiooni põhjal kinnisvaraturu kohta eufoorilisi järeldusi teha ei saa," ütles Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno. "Kui süveneda toodud näitajatesse põhjalikumalt, selgub, et enamik hoonete ja rajatistega seotud investeeringutest on kas infrastruktuuri (nt elektri- ja veevarustus) või väga spetsiifiliste tegevusvaldkondade (nt keemiatööstus) investeeringud."

Kinnisvaraturgu veab avalik sektor. Uute hoonete rajamisel või ulatuslikul rekonstrueerimisel domineerib avalik sektor, investeerides kas otse või Riigi Kinnisvara ASi kaudu. "Erasektoris on aktiivsust olnud märgata eelkõige tööstuse ning logistika vallas, mis on loogilises seoses ekspordi kasvuga. Muudes sektorites on arendustegevus pigem marginaalne," lisas Tinno.

Colliersi info järgi on 2011. aasta jooksul soetatud ärikinnisvara kas oma tarbeks või investeeringuna kokku u 140-150 miljoni euro ulatuses. Aasta lõpuks oodatakse koguinvesteeringute mahu kasvu 200 miljoni euroni. Perspektiivis on oodata eelkõige stabiilset perioodi, arvestades nii piiratud turumahtu kui ka ebaselget olukorda Euroopa majanduses.

"Suuremahuliste investeeringute vallas tuleb esmalt määratleda riigi keskset rolli, kus riik koos ELi toetusfondidega realiseerib infrastruktuursete objektide valmimist. Lähiminevikus olime tunnistajaks suuremahuliste riigi infrastruktuuri rajatiste valmimisele ja käiku andmisele Koidula piiriraudteejaamas. Riik rajab jõuliselt ka teisi infrastruktuuri objekte (teed, vesi). Aktiivsed investeeringud toimuvad Sillamäe sadama piirkonnas," tõdes ka Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Marek Zacek.

Edasi lükatud plaanid saavad teoks. Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik ütles, et praegu on Eesti ettevõtluse peamiseks fookuseks paindlikul ja kiirel tegutsemisel põhineva tootmise efektiivsuse kasvatamine.

"Ettevõtete jaoks on oluline süsteemse regulaarsusega investeeringud seadmete ja masinate moderniseerimiseks ning energiatõhusa tootmiskompleksi tagamiseks. Kui aastatel 2008-2010 lükkasid enamik ettevõtjaid oma investeerimisplaane edasi, siis praegu on arvestatav osa ettevõtjatest viinud oma mõnda aega tagasi tehtud plaanid ellu, mis kajastub ka avalikustatud ametlikus statistikas," ütles ta.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Parik ütles: "Aastases võrdluses on ettevõtete laenunõudlus pigem tagasihoidlik ja vaadates maailmamajanduse segaseid aegu, on konservatiivne laenukäitumine ka õigustatud. Investeeringuid tootmishoonetesse teevad üht- või teistpidi ekspordile suunatud ettevõtted - suurim on aktiivsus põllumajanduses ja toiduainetööstuses."

Laenu saab hea äriplaani ja kindlate rahavoogudega. Nordea korporatiivpanganduse juht Andreas Laane lisas: "Laenunõudlus oli üsna hea aasta esimese pooles. Koos ekspordi kasvuga suurenes nõudlus ka tootmisvõimsuste järele ning investeeriti nii ehitistesse kui ka tehnoloogiasse. Aasta teine pool on olnud tagasihoidlikum, ilmselt on ettevõtjad mures eksporditurgude tulevikuväljavaadete pärast ja kodumaine nõudlus ei ole piisavalt taastunud. Sellest lähtuvalt on praegu investeeringutes ette näha n-ö hapukurgihooaja saabumist. Erinevalt käitub aga logistika, energia- ja infrastruktuurisektor, kus näeme jätkuvalt nõudlust ning investeeringuid ehitistesse ja tehnoloogiasse."

"Investeeringute tegemise võimekus/valmidus eraettevõtluses on pigem kaalutlev ja kalkuleeriv. Pärast kriisi on ettevõtjad edukalt realiseerinud kulude optimeerimise ülesande ning saavutanud soovitud efektiivsuse. Kasvu tagavad uued turud ning ekspansiivne tegutsemine on märkimisväärne. Pikaajaliste investeerimisotsuste eeltöös tuginetakse pigem seadmete/tehnoloogia väljavahetamisele, kusjuures tööstuslikku ehitust realiseeritakse pigem vähem kui rohkem. Ehk n-ö investeeringud kivisse on tagasihoidlikud," lisas Zacek.

"Otsust investeerida toetavad pangalaenude võrdlemisi soodsad intressimäärad ja buumiaegse tipuga võrreldes 20-30% odavam ehitushind. Suured pangad on jätkuvalt valmis finantseerima planeeritavaid investeeringuid, kui rahavoog laenu teenindamiseks on arusaadav ja investeeringud majanduslikult põhjendatud. Pank on valmis laenama kuni 70% eelarvest ja omafinantseeringu määraks tuleks ettevõtjal planeerida 30%. Intress sõltub juba konkreetse laenuvõtja tugevusest ja seatavatest tagatistest," lisas Viik.

"Konkreetne finantseerimisotsus sõltub eelkõige finantsilisest ja äriplaanilisest tugevusest. Seega kui tootja rahaline seis, rahavood ja edasine äriplaan on head, siis tõenäoliselt oleme valmis ka finantseerima," lisas Laane.

"Pangad on jätkuvalt peamised partnerid käibevahendite finantseerimisel," lisas Zacek.

ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer selgitas, et ettevõte laiendas olemasolevat tootmishoonet. Senisele kahekorruselisele ehitati osaliselt peale kolmas korrus. "Inseneride ja kontoritöötajate hoonetiivas jäi seoses tootmise laiendamisega lihtsalt ruumi väheks," lisas ta. "Otsust ei tehtud üleöö, sellele eelnesid põhjalikud analüüsid ja heakskiit ettevõtte peakorterist Zürichis."

ABB tegi investeeringu omavahenditest. "Koguinvesteering uude tooteliini, insenerikeskusesse ehk hoone laiendusse ja päikeseenergiatootmisjaama oli pisut üle 2 miljoni euro," ütles Sommer.

ABB plaanib edasi Jürisse rajada ka innovatsioonilinnaku. Ettevõtte Baltimaade arendusjuht Rainer Sternfeld selgitas, et see plaan on alles arengu algfaasis ja praegu käib detailplaneeringu ettevalmistamine.

ABB planeerib tuua Jürisse Eestis tegutsevad üksused Keilast, Maardust ja Tallinnast. "Eesmärk on luua veelgi suurem sünergia kõikide Eesti ABB üksuste vahel ning viia Balti riigid ABB Grupi väärtusahelas kõrgemale. Seda saame teha insenerikeskuste töö ja kõrgema lisaväärtusega toodete kaudu. Eesmärk on olla ABB Grupis üks taastuvenergeetika kompetentsikeskustest," tutvustas Sternfeld tulevikunägemust.

Saku Läte OÜ juhatuse liikme Jaan Põldmaa sõnul on ettevõte uue tehase ehitamiseks raha kogunud asutamisest alates.

"Uut tehast tahtsime juba kümme aastat tagasi ehitada," sõnas Põldma, kuid kogu bürokraatia läbimine võttis aega ja kooskõlastusi oli keeruline saada.

Tootmishoonesse investeeriti ligi miljon eurot. "Kõik see oli ettevõtte raha. Omaniku visioon on olnud algusest peale ise ehitada ja saada läbi võlgadeta," selgitas Põldmaa. Ta lisas, et ettevõte on raha kogunud uueks tehaseks 1997. aastast saati.

Kunda Nordic Tsement (KNC) investeerib tänavu üle poole miljoni euro uue prügikütuse (RDF) lao ehitusse.

"Lao ehitamine tulenes tootmisvajadustest," ütles KNC tegevdirektor Meelis Einstein.

Paremate hoiustamistingimuste loomiseks on andud ka tõuke mitu RDF kütuse põlengut ladustamisalal.

Seni on ettevõte kütust ladustanud kolmandate osapoolte juures ja välitingimustes. "Lageda taeva all võtab see vett sisse ja tekkisid muud probleemid," ütles juht.

Einsteini sõnul on ettevõttel plaanis suurendada alternatiivkütuste kasutamist, kuna see on muutnud tootmist efektiivsemaks.

"Otsime alternatiive fossiilsetele kütustele. Oleme rohelisemad ja sellel on ka majanduslikud põhjendused," selgitas Eintsein.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing