Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väätsa Agro omanik: ma ei usu, et pank pankroti korral võidab

    Väätsa Agro omakapital on suures ulatuses miinuses (1,5 miljonit eurot - toim). Miks omanik raha juurde ei pane? Omakapital on miinuses, see on selge. Aga kuna ettevõte suudab meie hinnangul teenida lähiaastatel kasumit, siis sellega peaks omakapital plussi minema. Ei saa praegu öelda, et väga halvasti läheks - ettevõte suudab oma tegevust käigus hoida ja põhitegevuses ollakse juba kasumis, kui arvestada tänavust aastat. Firmal pole toimimiseks lisaraha juurde vaja. Kui vajadus peaks tekkima, siis arutame seda. 2009. aasta sügisel toetasime ettevõtet saneerimislaenuga. Võimalik, et selle toetuseta oleks Väätsa Agro juba pankrotis.
    Samas ei ole ettevõte maksnud tagasi pangalaene juba alates aastast 2009, kas mitte tänu sellele see ärikasum ei tekkinud? Minu hinnangul ei puuduta pangalaenude seis ettevõtte ärikasumit. Sellepärast saneerimismenetlus praegu käibki, et ettevõte ei suuda laene tagasi maksta ulatuses, mis kunagi ettevõttele peale on pandud. Siin tuleb märkida, et 2006. aastal võeti ettevõttele palju kohustusi, mis ei läinud põhitegevuse finantseerimiseks (Q Vara ja Gild Arbitrage'i laenud Väätsa Agro omandamiseks jäid ettevõtte kanda. Hanseatic Capital oli Swedbanki kõrval üks laenuandjatest, kellele panditi ka ettevõtte aktsiad - toim).
    Kas potentsiaalseid ostjaid on käinud? Näiteks Joakim Helenius? On olnud, aga Helenius pole meil siin käinud. Me oleme rääkinud läbi mitme huvilisega, aga hinnatase, millest on juttu olnud, ei ole vastuvõetav.
    Kas omanikuna näete firmas positiivseid jooni? Loomulikult. Loomulikult ei suuda firma maksta tagasi kõiki laene, mis on Väätsale aastate jooksul võetud, aga me näeme väga selgelt, et võimalik on saavutada parem tulemus kui pankrotiga. Pankrotiga tekivad prognoosimatud riskid.
    Välistada ei saa, et ettevõte müüakse üksikute osadena laiali ja sajad inimesed kaotavad töö. Teiseks - Väätsa Agro saab aastas ümmarguselt miljon eurot põllumajandustoetusi. Juhul kui ettevõte satub pankrotiseisu, on küsitav, kas need toetused säilivad. Juhul kui need ära võetakse, ei saa ettevõte edasi töötada.
    Põllumajandus on valdkond, kus toetuste osa on väga oluline. Need ei ole lihtsalt põllumeestele kasumi pealemaksmine, vaid vajalik tootmise säilitamiseks.
    Kuidas te Swedbanki inimestega läbi saate? Mingil juhul ei võta me seda emotsionaalselt. Tegelikult on pangaga läbi räägitud alates 2009. aasta algusest.
    Nad ise väidavad, et te eriti ei taha rääkida. Mina väidan vastupidist. Oleme esitanud oma pakkumised, milline võiks olla saneerimismenetluse väline kokkulepe. Pank ei ole seda aktsepteerinud. Me oleme mitu korda pakkumist paremaks teinud, aga praegu me rohkem pakkuda ei saa. Sellest tingitult - me sooviks, et kui nemad näevad mingit konkreetset kompromissikohta, millega saavad nõus olla, siis sellega võiks nad välja tulla.
    Panga poolt vaadates vähendatakse nende nõuet saneerimiskavas liiga suures ulatuses (ligi 4,5 miljoni euroni 10 miljoni euro pealt - toim) Miks pank peaks sellega nõus olema? Nõuded kujundati ümber paari lihtsa põhimõtte järgi: esiteks, et iga võlausaldaja saaks oma põhinõudest tagasi vähemalt 50%. Pank saab põhinõudest rahuldatud 72%. Kõrvalnõuetest lõviosa moodustavad viivised, mis on arvestatud saneerimismenetluse ajal. Lisaks sellele vaadati iga võlausaldaja puhul, kui palju on tema nõue tagatud. Ja sellele tagatud osale lisati juurde 20%, mis meie arvates on õiglane ettevõtte majandustulemusi arvestades. Meie eesmärk oli, et tagatud võlausaldajad saaksid rohkem, kui nad saaksid pandivara realiseerides. Samas soovisime, et ka tarnijad, kes ettevõtte igapäevaelus olulist osa mängivad, ei jääks sisuliselt nulli peale, nagu pankroti korral. Meie kava on ikkagi ehitatud üles selliselt, et kõik võlausaldajad saaksid rohkem kui pankroti korral.
    No pankroti korral võidab pank, neil on ju esimese järjekoha pandid? Ma ei arva, et ta võidab. Seda kõike on kavas arvesse võetud, ka pante.
    Panga ainus soov ei ole see, et Väätsa Agro läheks pankrotti. Kohtus menetluses olev saneerimiskava on tehtud suurima võlausaldaja arvel. Toetame saneerimist, kui tehakse võlausaldajaid arvestav ja saneerimisseadusega kooskõlas olev kava. Kuna aga seadus ei võimalda saneerimiskava enam muuta, siis ei ole pangale jäetud muud võimalust kui taotleda kava tühistamist ja ettevõtte pankrotti.
    Ka pank on püüdnud Hanseaticuga läbi rääkida, aga kahjuks see jutt, mida meiega räägiti, ei läinud kokku sellega, mida saime lugeda saneerimiskavas. Väätsa Agro praegune juhtkond on taganud ettevõtte toimimise viimase kahe aasta jooksul ning me ei näe põhjust, et see nii ei võiks jätkuda.
    Pankroti korral toetab Swedbank ettevõtte tegevuse jätkumist ja kui see ei katke, siis ei tohiks ka toetused katkeda. Pankrot ei tähenda, et lehmad saadetakse tapamajja ja töötajad vallandatakse, vaid ettevõtte müüki tervikvarana.
    Kindlasti on Väätsa Agrole võimalik leida oluliselt heaperemehelikumad omanikud kui ACC Conquistador Holding Ltd.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.