IMF: ohtlik uus faas maailma majanduses

USA prognoosi on fond ajavahemikuks 2011-2012 kärpinud eelmise hinnanguga võrreldes terve protsendipunkti võrra ning 0,5-1 protsendipunkti vahele jäävad ka teiste arenenud riikide kasvuprognooside kärped. See ei jäta puutumata ka ekspordist sõltuvaid arenevaid turge, mis jätkavad küll jõudsat kasvu, kuid aeglasemas tempos.

Maailmamajanduse kasv aeglustub IMFi värske prognoosi järgi 2010. aasta 5%-lt tuleval aastal 4%-le ning riigiti on kasvutempo väga ebaühtlane.

Eelkõige on maailmamajanduse kasvuväljavaateid tumestamas arvatust aeglasem majanduskasvu taastumine arenenud riikides. Teisalt õõnestab kasvu süvenenud ebakindlus finantsurgudel.

Koosmõjus annab see eriti negatiivse efekti, eeldades poliitikutelt jõulisi samme väljavaate parandamiseks ja riskide vähendamiseks, nendib IMFi peaökonomist Oliver Blanchard prognoosi eessõnas.

Nõudlus mõõnab. Kasvu pidurdavaid tegureid analüüsides nendib IMF, et avaliku sektori stiimulite lõppedes pole erasektor arenenud riikides suutnud nõudlust n-ö enda kanda võtta, kuna võlgades majapidamised eelistavad pigem säästa ja võlgu tagasi maksta. Pankade laenuvõimet pärsib jätkuvalt halbade kinnisvaralaenude taak. Usaldus mõõnab.

Sarnaselt ei ole globaalsel tasandil toimunud vajalikke struktuurimuutusi, kus suure kaubandusülejäägiga riigid, nagu Hiina, suurendaksid ekspordi asemel kodumaise tarbimise osakaalu, et anda Ameerika tarbijale puhkust.

Arenenud tööstusriikidele prognoosib IMF sel ja tuleval aastal kasvu vaid 1,6-1,9%. Arenevates riikides aeglustub kasv seitsmelt protsendilt 6%-le.

Muret teevad arengud finantsturgudel, mis on seadnud suure kahtluse alla rea riikide võime oma võlakoorem kontrolli alla saada.

Euroalal ei piirdu probleemid enam väikeste perifeeriariikidega, vaid juba noolib võlakriis Itaaliat ja Hispaaniat ning ohustab euroala panku, millel on järjest raskem turult finantseerimist leida. Käivitunud on nõiaring suurtest võlgadest, kiduvast kasvust ning pankade nõrkusest.

Kõige mustema stsenaariumi järgi ei välista IMF, et USA ja Euroopa majandus lähevad taas langusesse ning ees on pikk stagnatsiooniperiood.

Võlapomm tiksub. Suurimatest riskidest nimetab IMF Euroopa võlakriisi kontrolli alt väljumist ning USA majandusolukorra halvenemist, kas siis poliitilisest patiseisust defitsiidi kärpimise üle või jätkuvast langusest kinnisvaraturul. "Mõlemal oleksid rängad tagajärjed maailmamajanduse kasvule," hoiatab IMF.

Et nii ei läheks, manitseb IMF poliitikuid nii USAs kui ka Euroopas jõulisi samme astuma. Euroopa peab oluliselt tugevdama oma panku ning kiiresti kinnitama euroala liidrite 21. juuli kriisimeetmed, mis euroala päästefondi EFSF kasutust oluliselt paindlikumaks muudavad. Samuti on vaja edasi liikuda euroala riikide majandus- ja eelarvepoliitika ühtlustamisega. Euroopa Keskpangal oleks aga soovitav uuesti euroala intressimäärasid kärpida - tõsist inflatsiooniohtu IMF terendamas ei näe. IMFi värske prognoosi järgi on kasv enamikus Euroopa riikides aeglustumas - euroala riikidest kiiremat kasvu prognoosib IMF Eestis.

USA vajab IMFi hinnangul eelkõige keskmise pikkusega perspektiivis usutavat defitsiidi kärpimise kava - lähiajal, niivõrd kui see on võimalik, peaks majanduse toetamist siiski jätkama. Eriti murettekitav on USAs kangekaelselt kõrgel püsiv töötuse määr.

Sama soovitus - võimalusel majanduse stimuleerimist jätkata - on ka teistele riikidele, sest kui kõik korraga eelarveid kärbivad, õõnestab see majanduse toibumise võimalusi veelgi. Arenenud riikidest, kus kasv on tugev, balansseerides kohati ülekuumenemise piirimail, ei ole paraku veel maailmamajandusele jõudsat vedurit.

"Ilma jõuliste poliitiliste sammudeta ei paista kaartidest muud kui vaevaline ja tagasilöökidega toibumine," nendib IMF.