Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Logistika korraldamiseks puudub ehitusprojektide eelarvetes raha

Ain Tulvi 21. september 2011, 00:00

Kasulik oleks teada, kas ehitusfirma on efektiivseim silla, kaubanduskeskuse või korrusmaja ehitamisel. Milline on logistikakulude suurus ja struktuur eri tüüpi ehitiste puhul? See info aga puudub, kuna logistika korraldamiseks ei ole ehitusfirmadel raha.

Skanska Oy juhid on seisukohal, et logistika projektipõhist juhtimist pole ehitustöödel mõistlik teha, kuna selleks puuduvad objekti eelarves rahalised vahendid ja aeg. Kui ehitushankega alustatakse, on kõigil kiire, ebakindlustegureid palju ja logistikatoimingute kavandamisesse pole võimalik kellelgi süveneda.

Skanska tarneahela juhtimise ja arengu eest vastutav juhataja, tehnikateaduste doktor Jan Elfving on logistikat ja tarneahela juhtimist rahvusvahelises ehituskontsernis Skanska uurinud ning jõudnud koos kolleegidega järeldusele, et ehitusobjekti logistikaprojekti väljatöötamine on kulukas ja aeganõudev ega paku ehitajatele lisaväärtust.

Päris ilma logistikatoimingute planeerimise ja juhtimiseta ehitusfirmad siiski toime ei tule.

Milleks vajab Skanska logistilisi lahendusi ja kuidas on võimalik ehituses logistika abil säästa? Viimastel aastatel on firmas logistikakuludele erilist tähelepanu pööratud. Välja on selgitatud nende osa ehitusobjekti omahinnas ja kulude struktuur.

Skanska andmetel on 65% logistikakuludest seotud ehitusobjekti töömaaga. Peaasjalikult on need kulud põhjustatud materjalide teisaldamisest ehitusobjekti territooriumi piires (58%) ja ladustamisest (7%). 35% kuludest on traditsioonilised logistikakulud ehk ehitusobjektist väljaspool tekkinud transpordi- (22%) ja laokulud (13%).

Ettevõtte juhid on ühel meelel, et logistikakulude osatähtsus ehitiste omahinnas on suur. Samuti on logistikaga seotud suur osa ehitusettevõtte käibevahenditest. On leitud, et efektiivseid ja nüüdisaegseid logistikalahendusi kasutades on võimalik vähendada ehitise kogukulusid 10-30% sõltuvalt ehitise liigist ja ehitusobjekti iseärasustest.

Suhteliselt väikse ehitusobjekti (nt standardse viiekorruselise 50-60 korteriga elamu) ehitamise käigus tehakse ehitusobjektile keskmiselt 1600 tarnet, millest 600 juhitakse telefoni teel. Sääraseid tarneid on väga raske jälgida, kuna neist ei jää järele mingisugust registreeritud jälge. Kaob tarnete läbipaistvus ja arvestatavaid probleeme tekib tarnete sooritamisega seotud andmete puudumisest.

Logistikatoimingute ja tarnete korraldamine on suur väljakutse. Vaatamata sellele Skanska Soome ja Rootsi tütarettevõtetes tarnekindlust süsteemselt ei mõõdeta. Soomes on siiski suudetud teha kindlaks, et keskmine ehitusmaterjali saadetiste tarnekindlus on 90%.

Kui logistikatoimingute korraldus on ehitajatele suur väljakutse ja kui logistikast sõltub tuntavalt ehitise omahind, siis miks olukord ei muutu? Miks ei suudeta osta logistikakorraldust sisse? Millised on eeldused, et tekiksid senisest paremad võimalused saamaks kasu hästi toimivast logistikast?

Elfvingi arvates on muude tootmisaladega võrreldes jäänud ehitamine valdkonnaks, kus tootmise operatiivplaani täitmine ei kannata mingisugust kriitikat. Nädalaks tehtud tööplaanist suudetakse objektil erinevatel põhjustel realiseerida kõigest 50-60%. Sisuliselt jääb iga teine kavandatud töö tegemata, mis toob kaasa hulgaliselt uusi probleeme.

Kuna suur osa planeeritust jääb tegemata, hakkab töömaale kuhjuma igasuguseid materjale, mis omakorda võib põhjustada ehitusobjekti töömaa ummistumise. Kuna uusi tarneid pole võimalik vastu võtta, hakkavad järgnevad tarned venima.

Paljudes firmades on kujunenud väärarvamus, et logistika seondub ühe kindla ehitisega. Tegemist oleks nagu üksikute projektide logistikalahendustega ja sellega ehitusettevõtte logistika juhtimine piirdubki.

Kui arvestada, et Skanska kontsernil on Põhjamaades käsil korraga ca 2000 objekti, tähendaks see, et iga objekti jaoks tuleks töötada välja oma individuaalne logistikaprojekt ning keegi peaks kõigi nende projektide logistikat ka juhtima. Selline lähenemine tooks kaasa suured kulud ja logistilisest juhtimisest saadav sääst jääks kordades lisakulule alla. Ehitajal ei piisa ressursse, et iga ehitusobjekti jaoks oma logistikaprojekt välja töötada.

Skanska juhid ei näe ehitusobjekti eelarves logistikakulude vähendamiseks võimalust mitte objekti logistikaprojekti koostamise kaudu, vaid objektil vajatavate ehitusmaterjalide eri voogude juhtimise kaudu. Võib tunduda, et probleemid eksisteerivad ühtaegu nii projektide tasandil kui ka ettevõtte juhtimises tervikuna.

Elfvingi arvates on küsimus rohkem ehitusettevõtte logistika toimimise kui ehitusobjekti tasandil. Nimelt ei võimalda objekti eelarved ehituse logistikaprojektide väljatöötamisele eriti ressursse kulutada. Ehitaja peaks oma logistikatoimingud standardiseerima ja võtma kasutusele ühesugused tegutsemistavad.

Kui aga iga projekt on unikaalne, kas siis üldse on võimalik logistikatoiminguid ettevõtte tasandil ühtlustada ja standardiseerida? Elfvingi kindel arvamus on, et logistika seisukohalt ei ole ehitusobjektid sedavõrd erinevad, et neid peaks käsitlema kui unikaalseid.

Sõltumata ehitusobjekti tüübist on ehituses on kolm peamist materjalivoogu, mille juhtimist ja füüsilisi toiminguid on võimalik standardiseerida.

Ühe voo moodustavad suuruselt väikesed, kuid massiliselt vajatavad standardsed tooted, mis on sobilikud kasutamiseks kõikjal, sõltumata ehitusobjekti tüübist. Toodeteks on mitmesugused peenkaubad, nagu naelad, kruvid ja kinnitustarvikud, mille sortiment ja kogused on küll suured, kuid rahaline väärtus väike.

Teise materjalivoogu kuuluvad suured masstooted, nagu kipsplaadid, vaheseina karkassielemendid, ventilatsioonitorud jne.

Kolmanda tooterühma moodustavad projektikohased individualiseeritud tellimustooted, mis saabuvad objektile otse tehastest. Enamasti on tegemist mitmesuguste teraskarkasside ja betoonelementidega.

Sõltumata sellest, kas tegemist on silla, kortermaja, tootmishoone või kaubanduskeskusega, vajatakse tooteid kõigist kolmest materjalivoost.

Skanskas ollakse seisukohal, et logistikatoiminguid, nagu ostmine, transport, ladustamine jne, tuleks standardiseerida ja luua ühesugused/sarnased tegutsemismudelid. Nendesse kategooriatesse kuuluvate materjalide ostuprotsessi, transporti ja ladustamist on võimalik suurel määral korraldada ühtmoodi, mis annab ehitajale võimaluse logistikakulusid optimeerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing