Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Päikeseenergia tootmine üha mõttekam

Katre Pilvinski 21. september 2011, 00:00

Eesti taastuvenergia toetussüsteemi skeemist on praegu päikeseenergia tootjad praktiliselt väljas, olles seega kehvemas seisus kui meie lõunanaabrid. "Lätis ja Leedus makstakse päikeseenergia toetust, kuid Eestis mitte," sõnas päikesepaneele müüva Taastuvenergia OÜ omanik Sven Lõokene.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et põhimõtteliselt peaks mis tahes elektritootmisseadmega elektrit tootma subsiidiumivabalt. Kui aga kord subsiidiumid on, peaks kõiki tootjaid kohtlema võrdselt. "Vastavalt elektrituruseadusele see ka nii on - päike loetakse taastuvate energiaallikate alla ning tulenevalt sellest makstakse toetust ka päikesest elektri tootjatele 53,7 K/MWh lisaks tootmise eest makstavale turuhinnale elektriturul," rääkis Veskimägi.

Sellist mõõtu toetus kalli päikeseenergia levikut aga ei soosi. Lõokene märkis, et kui taastuvenergia toetusega tuulepark teenib investeeringu tagasi 4-5 aastaga, siis päikseenergiajaama tasuvusaeg on 20-25 aastat.

Lisaks on nii eraisikule kui ka väiketootjale üldvõrguga liitumise protsess tehtud väga keeruliseks. "Praegu pole väiketootja jaoks toetusest isegi mitte nii palju kasu, sest väiketootjal on liitumine üldvõrguga üliraskeks tehtud," märkis Lõokene. Tema sõnul on tingimused põhimõtteliselt samad, kui liitub mõni suur tuulepark. "Olen seda praktikas ise proovinud. Mulle saadeti kümneleheküljeline tehnilist teksti täis blankett, kus ma oleksin osanud võib-olla ära täita ainult 2 protsenti," ütles Lõokene.

Liitumisprotsess on ülevaatamisel. Taastuvenergia OÜ liitumine jäi toona selle protsessi taha pidama, kuid ettevõtja sõnul peaks see protsess edaspidi lihtsaks muutuma.

Jaotusvõrgu võrguhalduse osakonna võrgutehnika ja standardiseerimise sektori juhataja Raivo Rebase kinnitusel käib töö selle nimel, et taastuvenergia väiketootjal oleks lihtsam üldvõrguga liituda.

"Kogu selle temaatika kohta tegi Tallinna Tehnikaülikool uurimistöö, mille eesmärk on see, et kogu liitumisprotsess ja nõuded üle vaadata." Rebane lisas, et projektis on palju osalisi ning uurimistöö on praegu ülevaatamisel, et sellele hinnang anda. "Oleme uurimistöö andnud ka majandusministeeriumile. Kokkuvõttes on eesmärk see, et muuta võrgueeskirja ja diferentseerida seda nii, et väiketootjal oleks lihtsam liituda."

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Lauri Tammiste märkis, et päikeseenergia osas on riigil kavas lisaks rakendada täiendavaid investeeringutoetusi, mis kataks ka liitumisega seotud kulusid. "Vaid elektrituruseadusega reguleeritud toetuste maksmine päikeseenergia projektidele poleks kõrge elektri hinna tõttu mõistlik. Paljud ELi liikmesriigid on läinud päikeseenergia toetamisel üle just investeeringutoetustele, mis tagab efektiivsema ja kontrollitud tulemuse," kinnitas Tammiste.

Päikeseenergia veel entusiastide pärusmaa. Lõokene tõdes, et päikesepaneelide müük on praegu pigem hobi. "Praegu seda äriks nimetada ei saa. Kuid see elavneb kogu aeg." Tema sõnul ei toeta ka liisingud päikesepaneelide soetamist, kuna tasuvus on nii pikaajaline. Lõokene ütles, et neil on era- ja ärikliente pooleks. "Ärikliendid on sellise mõttega, et nad panevad sinna juurde lisaväärtust. Mitte et nad saavad sealt ainult energiat, vaid teevad ka reklaami - näiteks turismitalu saab öelda, et toodab mingisuguse osa energiast päikesepaneelidega," selgitas ta.

ABB rahastas päikeseenergia tootmisjaama omavahenditest. Uue päikeseenergiavaheldite tootmisliini rajamises oli osaline EASi kaudu ka riik.

ABB uue tootmisliini ja päikeseenergiajaama avamine on kindlasti eeskuju ning loodetavasti paneb inimesi ja ettevõtteid rohkem mõtlema võimalusele investeerida ka päikeseenergiasse. Liiatigi toodetakse ka päikesepaneele Eestis - meiegi paneelid on tarninud ettevõtte Naps Systems, kelle tehas asub Sakus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing