ÄRIPLAAN 2012 - Alar Tamming: eelarve koostamine on mõttetu

Väidetavat pole Tavid koostanud ühtegi eelarvet 19 aasta jooksul, kuna sellest ei tule sentigi kasumit juurde. "Eile müüsime 11 kilo kulda," teatas Tamming saalist kostnud kiire küsimuse peale, ajendatuna Tammingu väitest, et ta teab firma eelmise päeva tulemusi peast.

Tamming erineb paljudest ettvõtjatest ka selle poolest, et ta ei poolda laenuvõtmist. Investeeringuteks tuleb tema sõnul äritegevusega raha teenida, mitte seda kokku laenata. "Kui raha pole, siis äri teha ei saa," sõnas Tamming. Samas möönis ta, et teatud puhkudel on laenamine siiski vältimatu ja eranditult ta lisakapitali kaasamist hukka ei mõista.

Riikidele ja inimestele eri standardid. Laenamine on Tammingu arvates ka terve hulga riikide suurim probleem. Nimelt peetakse taunitavaks, kui mõni eraisik maksab SEB laenu kinni Swedbankist võetud laenuga ja Swedbanki laenu Bigbanki laenuga, ent samal ajal ei imestata, kui riigid ühtesid laenusid järgmiste laenudega kinni maksavad.

Kriisi kõige selgem mõju ettevõtjale peitub Tammingu sõnul selles, kuidas teenitud kasumi väärtus langeb võrreldes mõne muu vääringu tõusuga. Tamming ise kõrvutab Tavidi kasumit kulla hinna tõusuga ning seepärast arvab ta, et mullu teenitud enam kui 120 miljonit krooni kasumit on võrreldav nulli jäämisega.

Tamming arvestab halvima stsenaariumiga. Laiemalt maailma majanduse tulevikku vaadates näeb Tamming kahte stsenaariumi. Esimene variant on, et kõik läheb varsti paremaks ja äsja kogetud kriis oli tavapärane tsükliline tagasilöök. Teine variant aga kujutab endast järjest suuremasse võlamülkasse vajumist, millest väljapääsemiseks pole teed ega selget tegevuskava. Mõistagi usub Tamming ise pigem teise stesnaariumi ähvardavat lähedust.

Oma ettekande viimast slaidi illustreeris Tamming fotoga seina põrutanud autost ja nentis, et praegune olukord maailma majanduses meenutab talle 120kilomeetrise tunnikiirusega seina poole kihutamist ning olemasolevad abipaketid pidurdavad hoogu vaid paari pügala võrra.

Hüperinflatsioon ja pankade kokkukukkumine on märksõnad, mida lääne maailm järgmise nelja aasta jooksul teravalt võib tunda saada, arvab Tamming.

Alar Tammingu ettevõte kasvab ja töötajatel on loota palgatõusu, kriisi ei maksa aga alahinnata. Küsimustele vastab ASi Tavid nõukogu esimees.

Millist muutust prognoosite oma tegevusala käibele Eestis? Valuutavahetus jääb samale tasemele kui 2011. aastal (valdav osa Tavidi valuutavahetuse käibest tehakse väljaspool Eestit), kulla müümisel on oodata 20-30protsendist kasvu.

Kas teie investeeringud kasvavad või kahanevad? Investeeringud kasvavad, kuna plaanime laieneda Taani ja Rumeeniasse.

Kuidas muutuvad teie tegevusalal tööhõive ja töötasu? Tööhõive jääb samaks, töötasu loodetavasti suureneb, kui mitte rohkem, siis vähemalt inflatsiooni võrra.

Millised on suurimad ohud? Käimasolevat kriisi alahinnatakse. Seda peetakse üheks kriisiks teiste seas, saamata aru, et süsteemis on põhimõttelised vead.

Mida on majanduses järgmisel aastal oodata? Sisuliselt on oodata majanduslangust üksikute ajutiste tõusuepisoodidega seni, kuni rahandussüsteem on oma probleemid lahendanud (loe: sisuliselt pankrotis pangad ja riigid on pankrotini jõudnud ning süsteemi korrastamine alanud).