ÄRIPLAAN 2012 - Hillar Teder: eksportigem ettevõtjaid!

Piret Reiljan 22. september 2011, 00:00

Teder peab oluliseks, et laienetaks kindlasti suuremale turule, kui seda on juba vallutatud Eesti turg. "Ükspuha, millisele turule minna, tegemist peab olema suurema turuga. See tähendab, et kasv kujuneb vähemalt kahekordseks, aga võib-olla ka 50kordseks," julgustas Teder. Ta arutles lausa, et vähem kui 30 miljoni inimesega turule minekuga ei tasu üldse vaeva näha. "Kui sellisel turul hakkama saate, on kogu maailm teie ees avatud," uskus Teder.

Paljude ettevõtjate peas mõlkuvale küsimusele, kuhu siis ikkagi laieneda, pakkus Teder vastuseks investeerimispanga Goldman Sachs levitatud lühendit BRIC-riigid - Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina. Ta lisas, et maailmakuulsad pangad soovitavad minna turgudele, kus ostujõud on laieneja koduturust tunduvalt väiksem.

"Kindlasti ei tohiks käsile võtta mitut turgu korraga, eriti kui te enne pole neis riikides midagi teinud. Reaalselt tekkivaid probleeme ette ei näe ja neid probleeme peab olema ise kohapeal lahendamas," toonitas Teder. Iga ettevõtja peab välisturgude poole vaadates endalt küsima, milliseid elumuutusi on ta nõus tegema ja kas üldse. Need, kes pole muutusteks valmis, loksuvad Tederi sõnul paratamatult kaasa üldiste majandusnäitajate kõveratega. "Aga ettevõtja peab mõtlema teistmoodi! Uuele turule sisenema peab just siis, kui graafikutes on jõnksud allapoole!" teatas Teder.

Kriisi vältimiseks tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Ka Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli küsimusele, kas ees ootab uus majanduskriis, vastas Teder enesekindlalt, et ei oota, kuna kusagil on alati suvi ja kusagil talv - tuleb lihtsalt olla õiges kohas.

Näite õigel ajal õiges kohas olemisest tõi ta elust enesest: 1998. aasta kriis ajas Venemaa turult minema hulga tõsiseid tegijaid ja just see andis võimaluse Tederi ja tema äripartnerite toonasele mahlatootmisele. "Lasime välja kriisiaja tooted, näiteks odava rahvajoogi, mis sai tol ajal kiiresti tuntuimaks mahlabrändiks Venemaal. Hiljem, kui ostujõud kasvas, oli edukas meie bränd nimega Rich (rikas ingl k - toim), mis võis saada määravaks ka Coca-Cola otsuses meie tootmine ära osta. Sest kes ei tahaks osta mahla nimega Rich?" meenutas Teder.

Veel märkis Teder, et oluline on tutvuda huvipakkuva sihtriigi pangandusturuga ja seda eriti kapitalimahuka äri puhul, nagu tema enda lemmik kaubanduskinnisvara. "BRIC-riikides on pangad võimsad. Näiteks Venemaal VTB alla 50 miljoni dollari jäävaid tehinguid ei taha vaadatagi, neil on lihtsalt nii palju raha. Sberbank on valmis ka natuke väiksemateks asjadeks," rääkis ta naljaga pooleks.

Inimressursi kohta ütles Teder, et kindlasti tuleb kodumaalt kaasa võtta kogu vajalik meeskond, sest uues riigis pole võimalik kiiresti leida häid töötajaid. "Kõik head inimesed on juba kusagil tööl ja keskpärasega pole mõtet leppida," ütles ta.

Vanu tegijaid lihtsalt kõrvale lükata ei tohiks. Eksportimise õnnestumisest rääkides pani Teder ettevõtjaile südamele ka seda, et kui ärisse kaasatakse uued tegijad, peaksid vanad "karud" omakorda hakkama otsima uusi turge. "Kui arvate, et panete uued inimesed juhatusse ja vanad "mõmmid" nõukokku, siis see ei tööta," kinnitas Teder.

Et uute turgude vallutamine nõuab täit pühendumist, selles Teder ei kahtle. Näiteks on ta ise asunud õppima hiina keelt, et sealset turgu lähemalt uurida-mõista. Ka ei maksa arvata, et uus turg on võimalik vallutada kaugjuhtimise teel - ettevõtja enda kolimist paariks aastaks uude sihtriiki soovitas Teder väga.

Hillar Tederi soovitusega minna turgudele, mis on meist vaesemad ja arengust maas, pole mina kui saematerjali eksportija nõus. Aga ma saan väga hästi aru, mida Teder mõtleb. Ta on ikkagi jaekaubandusketi rajaja ja selles valdkonnas see idee töötab. Arengust maas turule õnnestub suhteliselt suure juurdehindlusega müüa madalama kvaliteediga kaupa.

Puit on aga seotud ehitusvaldkonnaga, ja vaene ei ehita. Vaene vajab esmalt süüa. Ja samuti ostab ta endale kõigepealt neoonvärvilisi mõttetuid plastasju ja kunagi hiljem vaatab, kas suudab maja ka ehitada.

Küll aga olen nõus Tederi soovitusega valida turg, kus on vähemalt 30 miljonit inimest. Minul on tekkinud arusaam, et veel parem, kui ekspordiriigis oleks 50-60 miljonit inimest. Üle 30miljonilise elanikuga turul tekivad tarbimismahud. Seega tekib suur tõenäosus, et leidub 100 000 inimest, kes tahavad ühtemoodi asja saada.

Teine küsimus on selles, et sellise inimhulga kooshoidmiseks on vaja riiki. See tähendab, et riigi suutlikkus on olemas ja seega ka püsikauba tarbimise tingimused ning kultuur.

Hillar Tederi soovitused minna vaesemale ja suuremale turule on õiged. Mina kui aiandusturvast ja kasvusubstraate tootva firma juht isegi ühendaksin need kaks soovitust. Inimtöömahukas sektor paratamatult liigubki sellistesse riikidesse. Kui vaatame, kus kasvatati aedvilja 10 aastat tagasi ja kus praegu, siis kõik on nihkunud 2000 kilomeetrit lõuna poole ehk sinna, mida Teder silmas pidas. Meiegi ekspordime aiandusturvast näiteks Marokosse, Tuneesiasse, Egiptusse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing