ÄRIPLAAN 2012 - Jaan Puusaag: erinevad stsenaariumid tuleks ette valmistada

Katre Pilvinski 22. september 2011, 00:00

Tuleva aasta äriplaani koostades peaksid ettevõtjad Puusaagi arvates otsima vastuseid viiele võtmeküsimusele. Esiteks tuleb mõelda, kas majandus on tõusmas või langemas. "Eestil on õnnestunud seni ujuda võrreldes muu Euroopa ja lähinaabritega mõnevõrra vastuvoolu," ütles ta.

Teine võtmeküsimus on, kuhu suunduvad toorained. "Kui aasta esimeses pooles oli väga tugev hinnasurve, siis nüüd hind langeb ja hinnasurve on teisipidi nii klientide kui ka tarnijate poolt, mis tähendab, et nõudlus on langemas."

Lisatulu teenimise võimaluseks on Puusaagi hinnangul uued turud. "Loomulikult, mida suurem turg, seda lihtsam saak. Brasiilia on meile olnud hea näide, kuidas suurel turul suhteliselt lihtsalt edu saavutada." Ta rääkis, et sellisel suurel turul on suhteliselt kiiresti võimalik saavutada kogused, mille nimel peab Baltimaades strateegiaid koostama ja nina veriseks rügama.

Tuleb mõelda, kas on kulude vähendamise võimalusi. "Selle tee oleme hiljuti läbi käinud. Tõenäoliselt on ettevõtted praegu efektiivsemad kui kunagi varem, aga kindlasti on see teema, millele tuleb jätkuvalt mõelda," ütles Puusaag.

Kriis tabab ootamatult. Puusaagi sõnul tuleb järgmise aasta eelarvet koostades arvestada, et majanduskeskkond võib järsult muutuda. "Kas me oleme selleks valmis?" küsis ta viimase võtmeküsimuse. Ta tõi näiteks Krimelte, mis tootmise alustades sai kohe kaela esimese kriisi, kuid pärast seda on ettevõtte kasvujoon suhteliselt ülespidi olnud. "Kiire kasvu tingimustes me laadisime, sihtisime, tulistasime. Siis juba ainult laadisime ja tulistasime ja lõpuks ainult tulistasime. Selle tulemusel on näha, et aastal 2007, kui käive jätkas kasvamist, hakkas kasum juba kiires tempos langema," kirjeldas ta. Puusaag rääkis, et oli aeg, kus polnud aega analüüsida efektiivsust, tööjõukulud kasvasid meeletult, kõik võeti tänavalt tööle ja palka tuli maksta nii, nagu küsiti.

Palgast käed eemale. Puusaag ütles, et otsust töötajate palka mitte alandada ei ole tulnud kahetseda. "Praegu võin öelda, et see oli väga õige otsus. Palga alandamine 10% oleks läinud läbi väga kergelt, kuid me saime vastustasuks pühendunud ja tänulikud inimesed, kes töötavad pühendunumalt kui kunagi varem," ütles Puusaag.

"Valmistame ette erinevaid stsenaariume - väga musti stsenaariume ja vahepealseid, sest need peavad olema valmis, mitte et neid hakatakse mõtlema alles siis, kui jama käes. Pärast seda, kui me nägime, et tee, mis tahad, käive kasvab oluliselt kiiremini kui kasum, pühendusime väga intensiivselt raiskamiskohtade otsimisele," rääkis Puusaag. Pärast efektiivsusprogrammi elluviimist õnnestus ettevõtte juhi sõnul terves firmas kulusid kokku hoida kuni 20 miljonit krooni aasta kohta ja sellest 10 miljonit tootmises.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing