ÄRIPLAAN 2012 - Jürgen Ligi: riik jätkab kokkuhoiupoliitikat

Hannes Sarv 22. september 2011, 00:00

Siiski kehtib ka Eesti poliitikas reegel - kui võimalust nähakse, siis kulutamine jätkub. Järgmise aasta majanduskasv sõltub eelkõige eksporditurgude arengust.

"Euroopa rahanduspoliitikas on toimunud järsk muutus, vähemalt hetkeks. Praegu surutakse peale kokkuhoiuprogramme isegi siis, kui riigieelarve defitsiit on lubatu piires, aga võlg ei vähene piisava kiirusega," rääkis Ligi eile konverentsil Äriplaan 2012 peetud ettekandes.

"Ka Eesti on muutunud, aga siiski on näha, et kui ruumi on, siis on kulutamine tähtsam," lisas ta.

Minister tunnistas, et Eesti on hästi hakkama saanud, ent probleem on võimalusi ületavad poliitilised soovid. "Riik ajab üldiselt ausat äri, aga see probleem on kõigil ettevõtmistel, et kliendile püütakse kaela määrida rohkem vajadusi kui tarvis. Püütakse pakkuda lahendusi, mida nad tingimata ei vaja," iseloomustas rahandusminister riigi majandamise üldisi probleeme, viidates valimislubadustele. "Tagajärgi koristan mina," lisas ta.

Kokkuhoid peab jätkuma. Kuigi Eestit ei vaeva võlakriis, ütles Ligi, et kokkuhoid ja struktuursed muutused peavad riigis jätkuma. See puudutab ka näiteks avaliku sektori töötajate palgatõusu ootusi.

"Mitte me ei kuluta oma reserve, ei võta laenu, vaid tõmbame kokku. Tegevuskulude külmutamise oludes saab töötajate palgatõusu otsida sisemistest ümberkorraldustest. See on karm plaan mitmeks aastaks ja raske on selle plaani järgi käia," tunnistas minister.

Üks võimalus riigisektoris palku tõsta seisneb Ligi sõnul avaliku teenistuse reformimises. "Üks tugevamaid reforme on avaliku teenistuse oma. Kui hüvesid maha võetakse, on ruumi ka palgatõusuks," lubas ta. Samuti tõi Ligi välja haldusreformi vajalikkuse, kuid tunnistas, et selleks pole isegi head kava laua peal. Lisaks plaanib riik tõhusamaks muuta sisemiste tugiteenuste pakkumist. "See tähendab kinnisvara haldamise ümberkujundamist, üleliigse müümist. Selle alla kuulub ka IT- sektori koondamine, raamatupidamine, personaliarvestus. Sellised asjad peaks tooma tõhusust ja kokkuhoidu. Samuti on plaanis töötukassa hüvitiste piiramine. Tahame makseid alandada ja selleks tuleb kuskilt järele anda - vabatahtlikult töölt lahkudes ei pea saama hüvitist," loetles Ligi ja lisas, et tema jaoks on töötu- ja haigekassa raha riigile hallata andmise üle vaidlemine arusaamatu. "Töötu- ja haigekassa on nagu mingite huvigruppide omad. See on natuke valearvestus ja sellised populistlikud pinged takistavad otsuseid. Ma loodan, et need otsused siiski tulevad," märkis ta.

Kasv on peatumas. Rahandusministri sõnul on Eesti ees seisev suurim oht väliskeskkond - võlakriis Euroopas ja USAs. "Euroala sõnum on see, et kasv on aasta lõpus peatumas. Veel ei prognoosita langust. Meie majanduskasvu prognoos on 7%, aga lõviosa sellest on aasta esimeses pooles juba ära toimunud," nentis Ligi.

"Ebakindlus on põhiline. Riigid on olukorras süüdi, aga kapitalism ei ole samas kuhugi kadunud. Praegu kontrollivad turud pigem riike ja karistavad neid isegi hullemini, kui nad ära on teeninud," rääkis ta. Ebakindlus ja hirm hoiab Ligi sõnul majandust kõige enam tagasi ja see mõjutab ka Eestit - kui näiteks IMF pakub Eesti järgmise aasta majanduskasvuks 4%, siis rahandusministeerium arvestab 3%ga. Ent tellitud on ka riskistsenaarium, kus majanduskasv on vaid 1%, kinnitas Ligi.

Eks see sõltub ajalooetapist. Mõnel juhul võiks tähendada kodusõda ja see on üks, mida kardetakse.

Riigi pankrot tähendab seda, et riik läheb saneerimisele, iseseisvus võetakse ära.

Näiteks Läti iseseisvus on ülimalt piiratud, nad ei saa teha seda, mida parteid tahaksid ja rahvas nõuab.

Toimub väga järsk avaliku teenuse vähendamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing