Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄRIPLAAN 2012: segane aeg pakub võimalusi

Birjo Must 22. september 2011, 00:00

"Vesi läheb sogaseks, kuid kindlasti tekivad selle soga keskel riigid, mis annavad uusi ärivõimalusi," arvas suurettevõtja Endel Siff.

Tema meelest peab ettevõtjal olema otsustusvõime paigas, sest pole võimalik otsustada kogu ühiskonna eest, küll aga peab vastutuse võtma oma ettevõtte eest.

Kõige positiivsemalt oli meelestatud riskiinvestor Jüri Mõis, kes ei näe enda sõnul põhjust, miks meil peaks halvasti minema. "Meie majandusstruktuur on paigas, oleme tõstnud efektiivsust ning elame sellises kohas ja liidus, kus oleme ise kõige vaesemad," iseloomustas ta Eesti olukorda. Ärimehe sõnul ühtlustub ühes ruumis olles majandus tahes-tahtmata. Meie lähedal pole ka sõjakat rahvast, seega pole põhjust, miks me ei peaks kasvama, arvas Mõis.

Ainus riskikoht on Mõisa hinnangul avalik sektor.

"Arvan, et meil on erasektor kõvasti pingutanud ja kriisist kõvasti õppinud, kuid avalik sektor on problemaatiline. Sealt tuleb arengut otsida ja neid tuleb tagant piitsutada," sõnas ta.

Üllatusi võib ette tulla. Kuigi majanduslangust ükski sõnavõtja ei prognoosinud, mõjutab see, mis toimub Eestist väljaspool, kõigi arvates ka meid.

"Meil on eksport mitu aastat kasvanud ja maailmas peetakse meid imedemaaks, kuid selle taseme pealt pole järgmistel aastatel enam võimalik kasvada," tõi Swedbanki analüütik Annika Paabut näite.

Kuigi ka tema hinnangul ei tasu majanduslangust karta, mõjutab poliitilisel maastikul toimuv majandust rohkem kui iial enne.

Analüütiku prognoosi järgi jääb Eesti majanduskasv 2012. aastal alla 4%, pigem 3% juurde. "Kui aga vaadata ülejäänud maailma riikide majandusi, siis on 3% kasv järgmiseks aastaks väga tugev, kuna praegu on arenenud riikide ootuspärane kasv 1%," sõnas ta.

SEB Panga juht Riho Unt on tuleva aasta suhtes pigem pessimistlikult meelestatud.

"Edu on toonud ja toob konservatiivne eelarvepoliitika, sest üllatusi võib tulla," rääkis ta. Enam kui 10% majanduslangust nagu 2009. aastal Undi kinnitusel oodata siiski pole. Sama kinnitas ka Swedbanki juht Priit Perens.

Segased tingimused pakuvad võimalusi. Sifi arvates peab silmas pidama, et meie ekspordi kasv tuleb kriisist Skandinaavias. "Kui majandussurutis Skandinaavias algab, survestab see veelgi rohkem sealseid ettevõtteid tulema Eestisse. Nad otsivad kohta, kuhu tootmine odavalt paigutada."

Siff ärgitas pidevalt kohanema tekkivate uute tingimustega. "See pakub alati võimalusi," nentis ta. "Mida paindlikum on meeskond, seda paremini saab segases olukorras hakkama ja selle saab pöörata oma arenguks."

Ka Undi meelest on ebaselgel ajal alati võimalusi, kuid pangajuht manitseb enne kaks korda mõtlema ja alles siis investeerima. "Kui läksin suvepuhkusele, siis tundus 2012. aasta üsna optimistlik. Kui tulin septembris tagasi, olid paljud projektid kuus kuud edasi lükatud," iseloomustas ta hetkeolukorda. "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika" kehtib praegu rohkem kui iial varem, lisas Unt.

Kriisi ajal saavutasid pangajuhi sõnul edu ettevõtted, kes keskendusid põhitegevusele. "See kindlustab tulu ja kasvu. Amatöörluse võiks edasi lükata," nentis Unt.

Perens soovitab ettevõtjatel olla tarbijatele abiks, sest tarbijakindlus aina kahaneb. "Tõenäoliselt peavad paljud inimesed hakkama tarbimisharjumusi muutma. Sellele võiks kaasa aidata," pakkus ta.

Kui teha asju paremini kui teised ja leida sobiv sihtgrupp, siis võib Paabuti arvates äri siiski ka praegu õnnestuda. Swedbank on seisukohal, et hea äriplaan ja head tulemused garanteerivad rahastamisel positiivse otsuse. Alati on kellegi arvel sellise edu saavutamine võimalik, ütles ta.

Amserv Grupi juht Raivo Kütt tõi näiteks, et ettevõte tegi suuremad investeeringud just viimase kahe aasta jooksul ehk osteti autokeskusi ning laiendati tegevust. Investeeringuid on plaanis ka tulevikus. Just tänu sellele ollakse Küti sõnul praegu 15% turuosaga Eesti suuremaid automüüjaid. Lätis on Amservi käes 10% turust.

Hoia kokku, kuid ära külmuta. Kõik arutlusringis osalenud arvasid, et parim investeering on kokkuhoid. "Kulude vähendamises saate kindlad olla, samal ajal kui tulud on alati ebakindlad," rääkis Unt.

Unt soovitas ettevõtjatel jätkata paindlikku joont. "Ükskõik, milline indikaator teil ettevõttes (tulemuste hindamisel - toim) on, siis peaasi, et te selle muutustele ka reageerite," rõhutas Unt.

Paabuti arvates ei tasu olemasolevate kulutuste määra enam külmutada. "Lisaks hoidke oma töötajaid, sest töötajateta ei jää ettevõte kauaks püsima," ärgitas analüütik ettevõtjaid.

Suurem osa ettevõtjatest usub, et üldist palgatõusu pole tuleval aastal mõtet oodata, küll aga tuleb hoida väärtuslikke töötajaid.

"Reaalpalk on meil vähenenud, kuid sellest hoolimata ei näe ma 2012. aastal üldiseks palgatõusuks võimalust," rääkis SEB Panga juht Riho Unt.

Kindlasti tuleb tema sõnul luua puhvreid ja arvestada palgakulu kasvuga, sest ootus ja surve on selleks olemas. Samuti tuleb spetsialisti kinni hoida, muidu kaotad ta turu tõustes konkurendile.

Swedbanki analüütiku Annika Paabuti arvates ei saa ainult nii öelda, et palgad ei tõuse, kuna see viib headest inimestest ilmajäämiseni. Analüütiku hinnangul on vahepealne strateegia optimaalne - tootlikkus kasvab enne ja sellele järgneb tasapisi ka palgatõus. "Häid inimesi tuleb hinnata ja paraku on palk Eesti inimesele tööl käimisel peamine motivaator," lausus ta.

Swedbankis ei saagi panga juhi Priit Perensi arvates massilist palgatõusu olla, kuna siis mõjutaks 1800 töötajaga pank kogu turgu.

Tema sõnul neil 2008. aasta keskpaigast kuni 2010. aastani palgad ei tõusnud. "2011. aasta alguses tegime vajalikud korrektuurid ja rohkem neid ette ei näe," lausus ta.

Ka Amserv Grupi juhi Raivo Küti kinnitusel on neil üleüldine palgatõus välistatud. "Küll kaardistasime firmas inimesed, kel palk järgmisel aastal tõuseb," lausus ta. "Neid on automüüjaist tehnikuteni ehk inimesed, keda on raske koolitada ja keda ei raatsi mingi hinna eest konkurendi juurde ära lasta."

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul valitsevad tal praegu tuleviku suhtes väga vastakad tunded, sest euroala kriisile ei osata lahendust leida ja tarbijate kindlustunne aina kahaneb.

"Positiivne on see, et haigus on diagnoositud ehk tunnistatakse suuri probleeme Euroopas," rääkis Josing. Hirmu tekitab tema sõnul see, et ei nähta lahendusi ega suudeta koostööd teha.

Josing võrdleb Eesti praegust seisu lennukisõiduga, kus vahepeal annavad end tunda õhuaugud.

Josing usub, et firmad, kes toodavad tooteid lõpptarbijale, kaotavad tulevikus. "Igal pool on tarbijate kindlustunne kahanenud, ka eksporditurgudel," rääkis ta.

Samuti pole Josingu meelest mõtet järgmisel aastal loota siseturule, sest inimesed ei hakka rohkem tarbima. Kõik on praegu äraootaval seisukohal, lausus ta.

Samas nentis Josing, et väikese riigina võivad meile kriisis avaneda head võimalused. Alati on võimalik leida partner, kes tahab siia näiteks oma tootmise tuua.

Kui enne kriisi oskasid Eesti ettevõtjad väga vähe olukorda välisturgudel vaadata, siis nüüd on see Josingu hinnangul paranenud.

"Enam ei vaadata enda ette, vaid seda, mis toimub kogu tantsusaalis. See annab lootust, et ettevõtjad on paindlikud ja tulevad järgmistest kriisidest läbi," jäi Josing lootusrikkaks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing