Karuturg. Tallinna börs on kaotanud kolmandiku väärtusest

Endiselt ei saa mainimata jätta, et Tallinna börs oli läinud aastal üks maailma paremaid börse, tõustes aastaga ligikaudu 70%. Sel aastal on aga Nasdaq OMXT indeks sisenenud karuturule, mis teatavasti hakkab pihta, kui indeks on tipust kukkunud üle 20%. Kui võtta aasta algusest, siis Tallinna börs on 21,72% miinuses, aga kui võrrelda 2011. aasta tipuga, siis on langus koguni 30,15%.

Ühtlasi võib sellega väita, et Tallinna börs on sisenenud karuturule, kus investorid uute ja suuremate kaotuste ootuses ja kartuses eelistavad aktsiaid müüa. Sellisel juhul ei pruugi investoreid isegi ahvatleda fakt, et suhtarvude poolest on börsiettevõtete aktsiad mitme aasta odavaimal tasemel.

"Meie hinnangul on suur osa meie kaetavatest aktsiatest tõepoolest liiga madalalt hinnatud," kommenteeris olukorda Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek Randma. "Katame Baltimaades praegu 17 ettevõtet, millest lausa üheksale oleme andnud ostusoovituse."

Ebaratsionaalne langus. Aktiivse erainvestori Rene Ilvese sõnul ei tohiks pikaajalist investorit lühiajalised kõikumised häirida. "Warren Buffett on öelnud, et kui sa ei suuda rahulikult vaadata oma aktsiaportfelli 50protsendilist langust, siis ära parem investeeri." Ilves lisas, et Tallinna börsil on noteeritud mitu ettevõtet, mille aktsia hind on ka pärast hiljutist langust endiselt liiga kõrge, täpsustama, milliseid firmasid ta silmas peab.

Randma lisas, et aktsiahinnad hindavad sisse juba olulist makromajanduse jahenemist, nii et selleks, et aktsiahinnad oleksid õiglaselt hinnatud, peaks kas Baltimaade makroväljavaade muutuma praegusest märksa halvemaks või peaksid aktsiahinnad Baltimaades tõusma.

"Balti aktsiad on pigem avatud Balti majandusele kui eksporditurgudele, kus makroväljavaade on ehk nõrgem kui Baltimaades," lisas Randma. "Seega peame tõenäolisemaks, et 12 kuu jooksul Balti ja Tallinna aktsiahinnad pigem tõusevad, kui langevad." Ometi on huvitaval kombel Tallinna börsi kaks ainsat tõusvat firmat suunatud just Baltimaadest välja. Viisnurk teenib laias laastus kaks kolmandikku käibest väljastpoolt Baltimaid, peamiselt Soomest ja Venemaalt. Teine tõusja ehk Silvano teenib Baltimaadest kõigest 5% käibest ning suur osa tuludest saadakse Venemaal ja Valgevenes.

Kuid sellegipoolest on analüütikute ja investorite seas mõne ettevõtte puhul märgata üksmeelset hinnangut, et aktsia on ebaõiglaselt madalal tasemel. "Tallinna börsil on taas võimalik osta häid firmasid soodsa hinnaga, kuna nende aktsiad on langenud ebaratsionaalsetel põhjustel," ütles Ilves ja tõi näiteks Tallinki, Olympicu, Merko aktsia.

Ehitussektor endiselt kahjumis. Sarnane arvamus on ka Randmal. "Suurimat tõusupotentsiaali näeme Olympicul ja Tallinkil. Vahe praeguse hinna ja meie aktsia hinnasihi vahel on nende puhul üle 60%," lisas ta.

Tulles langejate juurde, siis suurimad ebaõnnestujad on eelkõige ehituse ja kinnisvaraga seotud Merko, Nordecon ja Arco Vara. Suurim kukkuja on mõistagi Baltika, kuid tema probleemid on pigem individuaalsed, mitte sektorist või tegevusvaldkonnast tingitud. "Ehitussektoris on viimaste aastate jooksul mänginud suurt rolli ehitusmaterjali- ja tööjõuhindade tõus, mis on mitme ehitusettevõtte fikseeritud hindadega projektid kahjumlikuks muutnud," ütles Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi analüütik Risto Hunt. "Kuna hinnasurve lähiajal tõenäoliselt jätkub, püsivad riskid, et ehitusettevõtted võivad vanemate projektide tõttu veel tulevatelgi kvartalitel nõrku tulemusi näidata."

Langusruumi veel jagub. Hundi hinnangul on üldine turu langustrend surunud aktsiate hinnad juba alla nende fundamentaalsete väärtuste, mistõttu võiks oodata ehitusettevõtete (Merko Ehitus ja Nordecon) aktsia hinna tõusu.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et aktsiate hinnad tunduvad atraktiivsed, kuid olenevalt üleüldisest turu trendist ning investorite emotsioonidest võime näha veelgi soodsamaid võimalikke ostukohti," ütles Hunt ja lisas, et Merko ja Nordecon lõpetavad 2011. aasta tõenäoliselt puhaskahjumiga, mille tulemusel võib aktsia hind veelgi langeda.

Edasi jääbki vaid tõdeda, et karuturul ostavad vaid julged ja lollid. Kuidas tulevik neid premeerib, me veel ei tea, kuid 2009. aastal oli investoreid, kes võtsid riski, ja see tasus neile heldelt ära. Et mitte liialt rapsida, võiks talitada, nagu Rene Ilves soovitab: keskenduma peaks heade firmade ostmisele, mitte lühiajaliste kõikumiste ennustamisele.