Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Müller: sisetarbimine kasvab ekspordist kiiremini

Rivo Sarapik 21. september 2011, 10:46

Eksporditurgudel väheneb järgmistel aastatel nõudlus Eestis toodetu järele, mistõttu võtab Eesti tarbija majanduskasvu vedamise mõneks ajaks enda õlule, ennustas Eesti Panga asepresident Madis Müller täna Äripäeva konverentsil Äriplaan 2012.

„Lihtne on täna muutuda pessimistlikuks, kuid ökonomistid ei näe kuskil regioonis täna reaalset majanduslangust,“ kommenteeris Müller. Samas väheneb eksporditurgudel prognooside kohaselt nõudlus Eesti ettevõtete toodangu järele, mis tähendab, et seni kiireid kasvunumbreid näidanud ja majanduskasvu vedanud eksport tõmbab hoogu tagasi. „Toimub struktuurne muutus kasvu mootoris – Eesti tarbija nõudlus kasvab ja ekspordituru osatähtsus väheneb. Pikas perspektiivis aga peab Eesti majandust vedama eksport, kuigi olukord on lähema paari aasta jooksul pisut erinev.“

Samuti on Mülleri sõnul Eesti ettevõtjad tootmisvõimsuste rakendamiselt buumieelsel tasemel ning tegevuse laiendamiseks tuleb taas laenama hakata.

Kokkuvõte Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri ettekandest. Vaata ka uudisele lisatud ettekandeslaide.

SKP prognoos. Jüri Mõisal oli aasta tagasi Äriplaani konverentsil õigus – majandusel läheb oluliselt paremini kui Eesti Pank (EP) prognoosis. Viimaste kvartalite tulemused olid paremad kui keskmiselt oodati ja ka EP ootas - I kvartalis kasvas majandus 9,5% ja II kvartalis 8,5. Näeme, et edaspidi kasv jätkub järgmise paari aasta jooksul, aga oluliselt madalamal tasemel ja pisut teiste veduritega.

Viimaste kvartalite majanduskasv tuli tööstusest. Kui kriisi ajal kukkusid kõik valdkonnad – ehitus, tööstus ja kaubandus - siis taastumine on toimunud suuresti eksportiva tööstuse arvelt. Sisenõudlus ja Eesti tarbija panus SKP kasvu on seni olnud tagasihoidlik.

Tööturg taastus viimase aastaga samuti kiiremini kui ootasime. Hõive kasv oli 2011 II kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 11% ehk kaks korda kiirem kui aasta tagasi. Tööpuudus langes II kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 13,3%, mis on samuti väga kiire langus. Näeme, et tasapisi tööpuudus langeb – 2013. aastaks võiks see jõuda 10% piirimaile ja hõive kasvu tempo aeglustub mõnevõrra.

Tööjõu osalemise määr on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. See pole olnud mõjutatud majanduskriisist, vaid demograafilistest trendidest – õppimisealiste noorte arv väheneb ning pensionile jäädakse hiljem. Ehkki Eesti elanike arv väheneb, on tööturul aktiivsete inimeste arv kasvanud. Teisal peegeldab see ka tootlikkuse tõusu Eesti majanduses – kui 2011. aastal toodame 2006. aasta tasemel, siis see töö saab tehtud vähema arvu inimestega.

Inflatsioon. Viimastel kvartalitel vedas hinnatõusu toidu hinna kallinemine. Võib-olla on jaekaubanduses marginaalid liiga kiiresti taastunud ja hinnad liiga kiiresti tõusnud. Näeme, et hinnatõus jääb järgmisel paaril aastal 2-3% vahemikku ja energia- ning toiduhindade panus hindade kallinemises väheneb.

Eksport. Ekspordinõudlus Eesti kaubadele lähiaastail nõrgeneb. Toimub struktuurne muutus kasvu mootoris – Eesti tarbija nõudlus kasvab ja ekspordituru osatähtsus väheneb. Pikas perspektiivis aga peab Eesti majandust vedama eksport, kuigi olukord lähema paari aasta jooksul pisut erinev.

Valmisolek uueks kriisiks. Eelarvedefitsiidi ja valitsussektori võlakoormuse osas paistab Eesti Euroopas ja maailmas konservatiivsusega silma.

Sarnaselt riigiga on kasvanud erasektori likviidsuspuhvrid. Tõsi, küsimus on endiselt, kas inimesed jätkavad säästmist ja kui suur osa elanikkonnast seda teeb. Samas on tarbija kindlustundenäitajad täna üsna tugevad ja selle põhjal võiks arvata, et inimesed on jõudnud punkti, kus Eesti tarbija on järgmisel aastal-kahel osaliselt valmis ekspordi rolli kasvu mootorina üle võtma – tarbimise kasv ekspordi kasvust mõnevõrra kiirem.

Majandus on meil täna palju paremas seisus kui eelmise kriisi eel – meil ei ole enam jooksevkonto defitsiiti, eurotsooni liitumisega on kommertspankadel võimalik rohkem finantsabi saada ja riigi rahanduspiliitika on püsinud konservatiivne. Ehk Eesti avalik- ja erasektor on negatiivseteks arenguteks paremini valmis kui mõni aasta tagasi.

KÜSIMUSED SAALIST
Miks eksport kiiresti edasi ei kasva?
Eksporti veab majanduskasv Eestist väljas ehk see, kuidas läheb riikidel Euroopas ja mujal maailmas. Indikatsioonid näitavad, et kriisi põhjast tulnud põrge on läbi ja ehkki kasv jätkub, toimub see tunduvalt aeglasemalt.

Milline on sisemaine risk Eesti majandusele järgmistel aastatel?
Riskid on eelkõige väljaspoolt. Sisemiselt vaadates oleme oluliselt paremini tasakaalustatud olukorras kui aastatel 2007 ja 2008. Meil pole enam probleemiks suur jooksevkontodefitsiit ja praegune kasv pole tulnud odava laenuraha pealepumpamisest ning kinnisvarasektorist üksi. Riskikohad võivad olla eelarveotsused, probleemid tööturu ja haridusega. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. September 2011, 12:56
Otsi:

Ava täpsem otsing