Pool Leiburi toodangust liigub varsti piiri taha

„Toiduainete eksport on sel aastal tõusuteel, sest muud võimalust ellu jääda pole,“ rääkis Leibur ASi juhatuse esimees Asso Lankots.

Kui möödunud aastal moodustas eksport Leiburi tootmisest 25%, siis selle aasta lõpuks suureneb osakaal 45%ni. „See on vaid aja küsimus, mil ekspordi osakaal ületab müügi siseturul. Prognoosime, et see juhtub järgmise aasta jooksul,“ lausus Lankots.

Ekspordi edendamiseks tegi Eestis 30%-list turuosa omav tööstus hiljuti investeeringu uude tootmistehnoloogiasse, mida nimetatakse puhasruumiks. Lankotsi sõnul otsustati investeeringu kasuks, kuna tarbijad soovivad kunstlike lisaainete vabu tooteid. „Uus tehnoloogia võimaldab säilitusaineid lisamata toota ja hügieeniliselt puhtalt pakkida,“ tutvustas Lankots viisi, kuidas on Leibur hakanud omatoodetes kunstlikke lisaaineid vähendama. Puhasruumi tehnoloogia tagab toodetele tavapärase 10päevase säilivusaja.

Kuna tootmisliinid olid Leiburil juba varem olemas, kujunes investeeringu maksumuseks 200 000 eurot. „Tegemist on unikaalse tehnoloogiaga Baltimaades, Soomes ja Skandinaavias, selliseid puhasruumi tehnoloogiad eriti toiduainetööstuses ei ole, pigem on need näiteks meditsiini- ja farmaatsiatööstuses,“ rääkis Lankots.

Puhasruumiga liinil valmib 55% kogu Leiburi toodangust, millest 75% eksporditakse Lätti, Leetu ja Soome. Liin toodab päevas umbes 60 tonni viilutatud tooteid. „Kui suudame nii palju toota, peame suutma ka realiseerida,“ lausus Lankots.

Sellegipoolest pole ettevõttel plaanis uutele eksporditurgudele laieneda. Otstarbekas on transportida 1000 kilomeetri raadiuses, kuid üle Läänemere on see keeruline ning Venemaa turg on hoopis eraldi teema, põhjendas Lankots.

Kuna leivatehase tööd muudetakse pidevalt efektiivsemaks, siis väheneb tasapisi ka liinitöötajate arv. Puhasruumi tehnoloogia juurutamisega töötajate arv Leiburi tootmisüksuses küll oluliselt ei muutunud. Uues tehnoloogiaga liinil töötab viie asemel neli inimest.

„Samas on kogu ettevõtte töötajate arv viimase kahe aasta jooksul sama püsinud, sest oleme palganud juurde inimesi, kes tegelevad ekspordiga,“ rääkis Lankots.

Automatiseerimisest hoolimata jagub 300 töötajaga ettevõttes veel tänagi tegevust nobedatele töökätele. Keset tehast istuvad neliteist naist kahes reas ning põimivad tainast kohevaks patsiks. „Kui muidu oleme tööd ikka automaatsemaks muutnud, siis sel aastal proovime uut võimalust saiu toota,“ tutvustas Lankots hiljutist muudatust. Needki saiad liiguvad põhjanaabrite turule, mistõttu tasub käsitsi valmistamine end ära.

Autor: Birjo Must, Anne Oja