Tarbijad võivad jääda tahaplaanile

Eile teatas Ameerika keskpank, et ostab 400 miljardi dollari ulatuses kuue- kuni kolmekümneaastase tähtajaga võlakirju, müües sama suure summa ulatuses võlga, mille tähtaeg saabub hiljemalt kolme aasta pärast. Teisisõnu müüakse maha 75% Föderaalreservile kuuluvatest võlakirjadest, mille tähtaeg on kolme kuu kuni kolme aasta pärast. Loodetakse, et see käik surub alla pikaajalised intressimäärad.

Ühtlasi lubas keskpank reinvesteerida aeguvatelt hüpoteeklaenudelt saadavad summad valitsuse võlakirjade asemel järgmistesse hüpoteekväärtpaberitesse, toetades sel moel Ühendriikide kinnisvaraturgu.

Aktsiaturgude skeptiline reaktsioon Föderaalreservi programmi suhtes näitas, et võrreldes eelnevatest keskpanga stiimulmeetmetega, oli eilne müügisurve investorite vastukaja.

Väljavaated stabiilsele paranemisele on selgelt ähmased ja seda hoiab tagasi töö- ja eluasemeturg ning Euroopas leviv võlakriis.

„Antud programmist saavad tarbijad väga vähest kasu,” ütles Greg McBride Bankrate.com-ist.

Teisisõnu öeldes - pikaajaliste intressimäärade alandamine ei pruugi kaasa aidata eluaseme ja auto ostjatele, säästjatele ja krediitkaardi kasutajatele.

Hüpoteekide määrad on uue programmi fookus, kuna müüakse lühiajalist võlga ning ostetakse pikaajalist, et hoida pikaajalisi määrasid ultra-madalal. Hüpoteekide intressimäärad on juba praegu 6-aastakümne madalaimal: 30-aastase hüpoteegi keskmine intressimäär on 4,09% ja 15-aastasel hüpoteegil 3,30%.

Tarbijad eelistavad praegu aga mitte tormata hüpoteeke ostma, kuna majanduses valitseb üleüldine ebakindlus ning ostjad arvavad, et tulevikus hinnad veel langevad.

Diane Swonk, Mesirow Financiali nõustaja arvab, et madalad pikaajalised intressimäärad aitavad ainult väheseid: „Uus programm annab veel suurema võimaluse, aga ainult vähestele.”

Enamus krediitkaartidel on erinevad intressimäärad, mis on seotud pankade intressimääraga (prime rate). Krediitkaardi kasutajad võivad end tunda kindlana Föderaalreservi otsusest jätta intressimäärad rekordmadalale kuni 2013. aasta keskpaigani.

Kuid krediitkaartide määrad ei lähe uue programmi pärast enam madalamale, arvab McBride. Ja kui 400-miljardi dollariline programm majanduse jaoks midagi ära ei tee, võivad need määrad hoopis tõusta, sest prime rate ja federal funds rate (intressimäär, millega USA pangad laenavad üksteisele) ei liigu kõrvuti.

Ostes pikaajalisi võlakirju, üritab Föderaalreserv antud väärtpaberite tootlusi alla viia. Seega, investorid, kes on investeerinud pikaajaliselt võlakirjadesse, lootes saada head tootlust, võivad sellest ilma jääda.

„Kui sa oled pensionile jäänud ning sõltud sulle makstavatest intressidest, on see sinu jaoks negatiivne,” Don Rissmiller, Strategas Research Partnersi ökonomist.

Teine negatiivne uudis on see, et kindlustamise kulud võivad muutuda kallimaks. Madalamad intressimäärad on halb uudis kindlustusfirmadele, eriti elukindlustajatele. Seda sellepärast, et nad hoiavad suure osa enda portfellist pikaajalistes võlakirjades. Kui nende investeeringute tootlused langevad, võivad nad hakata tarbijatelt rohkem küsima.

Analüütikud usuvad, et 400-miljardi dollariline programm, mida nimetatakse ka „Operation Twistiks”, võib tõsta aktsiate hindu, tuua turgudele kindlust ning aidata tarbijaid ja säästjaid.

Kuid Föderaalreservi esimees Ben Bernanke võib ainult unistada 28-protsendisest rallist, mida tõi endaga 2. rahatrükkimise programm. Isegi kui aktsiad lähevad üles, ei näe Deutsche Banki majandusteadlane Joseph LaVorgna investoritel erilist põhjust rõõmustamiseks. „Seni kuni Euroopas on keeruline olukord, hoiab see aktsiatel kaane peal. Investoritel jääb üle ainult küsida: mis järgmiseks?”