Raamidest väljas

Mõni päev tagasi tuli mul tahtmine lihtsa meelelahutuse järele. Valisin selleks Tom Hanksi viimase filmi "Larry Crowne". Ootusi üles ei kruttinud ning filmidest "Philadelphia" ja "Forrest Gump" nähtud soorituste suurepärasust peaosatäitjalt Hanksilt, kes on ühtlasi filmi stsenarist ja režissöör, ei lootnud. Ometi ei olnud film halb. Tore ajaviide, mis lihtsaid ja elulisi tõdesid meelde tuletas, minemata seejuures liiga sügavaks või keeruliseks.

Aga rohkem kui Hollywoodi hästi makstud staaride Tom Hanksi ja Julia Robertsi osatäitmised jäi mulle meelde tudengineiu Talia, keda kehastas minu jaoks veel tundmatu näitlejanna Gugu Mbatha-Raw. Võlusid tema tegelaskuju lihtsus, vabameelsus, ettevõtlikkus ja riskijulgus. Omadused, mis alati hinnas on olnud.

Selle nädala Puhkepäeva on samuti vabameelsete, ettevõtlike ja riskijulgete inimeste tegemistest ja loomingust hulk lugusid sisse mahtunud. Üks märkimisväärsetest on kindlasti Tadeusz Kantor, poola kunstnik ja lavastaja, kelle eelmise sajandi esimesel poolel valminud tööd on kantud absurdist, sürrealismist ja ideedest, mis stampsetesse raamidesse ei mahu.

Omamoodi ületab piire Cyril Tuschi film "Hodorkovski". Tegu on dokumentaalteosega, mis kuulsa ja rikka vene ärimehe minevikule, karjäärile, ambitsioonidele ja saatusele kaamerasilma kaudu otsa vaatab. Omas ajas vähem uuendusmeelseks ei saa pidada Händelit ja tema oratooriumit "Saul". Imetlusväärne on libreto autori ja helilooja käsitlus võimuvõitluse ja kadeduse teemal. Hämmingut, inspiratsiooni, mõtteainet, imestust või imetlust peaksid kõik mainitud teosed ühel või teisel moel tekitama.