Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ratas: päästefondi garantii käib Eestile ilmselt üle jõu
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas mitte toetada euroala abipaketiga ühinemist. Fraktsioon on seisukohal, et nii mahukas garantii käib ilmselgelt Eestile üle jõu ning laiaulatuslike kohustuste võtmisele peab eelnema sisuline parlamentaarne arutelu.
„Loomulikult on Euroopa solidaarsus ja ühtekuuluvus meile oluline,” ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. „Kuid kusagilt jookseb piir, kus isegi solidaarsuse nimel ei saa hiiglaslikke kohustuste pealesurumist lubada. Viimase kolme aasta jooksul on läbi kärbete ja hindade tõusu Eesti inimeste ostujõud vähenenud ning täna me läheme toetama endast paremal elujärjel olevaid riike garantiiga, mis käib meile kindlalt üle jõu.”
„Pärast põhjalikke arutelusid fraktsioonis ning kohtumist rahandusminister Jürgen Ligiga jõudsime seisukohale, et kiirmenetluse teel ehk kahe päevaga kahe miljardi euro saatuse otsustamine on vastutustundetu,” selgitas Ratas, „leiame, et valitsus on võtnud kohustusi ilma maksumaksjatele olukorda selgitamata – Eesti antav laenugarantii on 1,995 miljardit eurot.” Ratas lisas, et see summa moodustab kolmandiku Eesti riigieelarve mahust. „Isegi pensionid, sotsiaaltoetused ning peretoetused kokku moodustavad riigieelarves selles valguses ainult 1,7 miljardit eurot. Ilmselgelt käib see garantii meie jaoks üle jõu.”
Ratas sõnas, et pärast otsuse vastu võtmist puudub riigikogul sõnaõigus kaasa rääkida iga EFSFist välja antava laenu puhul eraldi. „Eelnõu pidanuks sisaldama sätet, et iga konkreetse garantii kinnitab ka riigikogu. Valitsus on teinud ka meid vastutavaks garantiide eest, kuid samas otsustab ja kontrollib protsessi valitsus,” lisas ta.
Ratase sõnul peame allkirja andes arvestama ka võimalusega, et garantii võib pöörduda täitmisele täies mahus ja me peame reaalselt raha välja maksma. „See tähendab seda, et riik võtab laenu meist jõukamate riikide abistamiseks. Samas on kogu mehhanismi käivitumine ning pärast garantii välja nõudmine võlgu olevalt riigilt väga segane.”
„Me vajame pikemat arutelu, kuidas maksumaksja raha paigutada. Sellist otsust, kus mängus on sisuliselt üks kolmandik riigieelarvest, ei tohi teha kergekäeliselt,” lõpetas Ratas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.