Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koolitajail tööd jagub
"Kliente on kogu aeg jätkunud, pole tundnudki, et neid oleks liiga vähe," iseloomustab koolitusturgu edetabelis teise koha saavutanud OÜ Meinson Konsultatsioonid juht Olga Meinson. Peamised teemad, mille kohta koolitusi tellitakse, on teenindus, müük ja juhtimine. "Kui käia ringi mõnes müügisalongis või teenindusasutuses, siis näeb iga inimene, et tööd jätkub. Ei teagi, kas teeme kehva tööd või pole see arendamisest hoolimata meie ühiskonna tugevaim külg," räägib Meinson.
Tema sõnul pole paraku kedagi koolituselt kasu saama sundida võimalik. "Kindlasti saab suurendada soovi, aga sundida, kui inimene ei taha, pole võimalik. Mõni istub koolitusel ära ja välja tulles kurdab, et oli külm või küpsist vähe. Teine aga muudab pärast koolitusel veedetud päeva oma elu. Koolitaja on nagu avatud raamat: kes tahab, loeb ja leiab sealt omale kasulikku, kes ei taha, see ei peagi lugema."
Kõik, mis elus toimub, on millekski hea. "Võib-olla tundub see sadomasohhistliku lähenemisena, aga kriisid on vajalikud," ütleb Meinson. "Kriis võimaldab meil areneda. Kuigi ma viimasel ajal olen hakanud uskuma ka inimese arengu võimalikkusesse positiivsetes tingimustes, areneme valdavalt siiski siis, kui on kriis või suured muudatused," ütleb ta. Kui palk on hea ja kliente palju, siis inimene vaevalt mõtleb, kuidas paremaks muutuda.
Majanduskriisi ajal hakati vaatama iseendasse, suhtumine endasse ja töötajatesse muutus. Kui enne arvati, et niikuinii läheb hästi, näiteks kinnisvaravaldkonnas toimus pelgalt lepingute sõlmimine, mingit müüki polnud tarviski, siis nüüd peab vaatama, kuidas suhteid arendada ja olla nii atraktiivne, et kliendid ise tahaksid suhelda ja tagasi tulla. Pikas perspektiivis toob see kõigile kasu, usub Meinson.
Projektipõhine töö. Koolitusfirmade TOPis kolmanda koha võitnud OÜ Sinu Koolituspartner juht Mairi Tamm ütleb, et nende sotsiaalvaldkonnas tegutseva ettevõtte fookus on paljuski projektidel: Euroopa Liidu sotsiaalfondid, ettevõtlikud naised, noorteprojektid, töötud jne. "Võib öelda, et meil läheb ka sel aastal hästi," lausub Tamm. Samas pole tema sõnul projekte ja hankeid kerge võita, kuna konkurents on tihe.
Kõige keerulisem on leida omafinantseering, mida projekt eeldab. Kuna majanduslik olukord on keeruline, on ka sponsorite kaasamine omavalitsuste või muude üksuste seast Tamme sõnul raske.
"Pole eriti tavapärane, et osaühing omafinantseeringu oma kasumist katab, aga oleme sedagi teinud. Need projektid pole olnud kasumlikkuse eesmärgil tehtud, oleme sotsiaalvaldkonnas pikalt tegutsenud ja see on meile südamelähedane teema. Samuti motiveerivad silmad, mis klassiruumis vastu vaatavad. Tahame anda oma osa, et tööpuudus väheneks ja inimeste elujärg paraneks." Lisaks leidub tema sõnul teisigi projekte, mis aitavad ettevõttel majanduslikult toime tulla.
Edetabelis neljanda koha saavutanud IT Koolituskeskuse OÜ tegevjuht Marve Millend ütleb, et nende arvutikoolitusi korraldaval ettevõttel läheb hästi. "Jõukad ja edukad ettevõtted pole koolitamisest kunagi loobunud," märgib ta. IT Koolituskekus on Microsofti kuldpartner, nii et kõige rohkem koolitatakse IT-spetsialiste ja ettevõtete personali kasutama Microsofti tarkvara.
Kui raskel ajal on firmajuhid sunnitud töötajate arvu vähendama, siis allesjäänud inimesed peavad oma töös seda enam efektiivsed olema. Seejuures on abiks koolitused ja head töövahendid, mida töötajad peavad oskama tõhusalt kasutada. Tänavune aasta näitab Millendi sõnul, et inimestesse panustatakse taas rohkem, aga halb pool on see, et väiksed firmad ei saa seda endale endiselt lubada.
"Oleme ise ettevõtjatega aktiivselt kontakte loonud, teinud koolitusteemade arendamisel kliendiga koostööd ning pakkunud isegi rohkem, kui oodatakse - nii pole koolitajana tööpuudust karta," usub ta. Sel aastal on tehtud esimesed suured sammud ka koolituste ekspordiks. Selleks andsid tõuke rahvusvahelised suurettevõtted, kes tellivad sageli peale kohaliku filiaali koolitusi ka mujal paiknevatesse kontoritesse.
Nii on koolitusi korraldatud Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja isegi Tšehhis. Kui tellitakse koolitusi, mille temaatika on nii spetsiifiline, et kohapealt koolitajat ei leia, kasutatakse koostööpartnerite võrku üle Euroopa.
Tehniline baas. Arvutikoolituste eripära on Millendi sõnul see, et kvaliteetse tulemuse tagamiseks on vaja korralikku tehnilist baasi: arvutid, litsentsid, koolitusruumid, esitlustehnika jms.
Peale selle peab arvutikoolitaja pidevalt ennast täiendama, iga tarkvaramuudatusega uusi asju õppima ja eksameid sooritama, et saada sertifikaate, mis lubavad teatud koolitusi teha. "Microsofti koolitajatele on äärmiselt ranged nõuded, mida oleme küll suutnud täita, kuid see pole tulnud kergelt," nendib Millend.